Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.
Toompea Haridusseminar
Kuu aega tagasi saatsin Riigikontrolli järgmise kirja, mille põhiosa esitan siin, aga
laiendid on juba avaldatud 30. jaanuar 2013 ettekandena “Eesti Vabariigi põhiseaduse mõte ja sätted ning süvenev rahvastikukriis”.
Lp Riigikontrolör Mihkel Oviir! 20.03.2013
Eesti loomeliitude ühispleenumist 1.-2. aprillil 1988. aastal möödub tänavu 25 aastat. Ühispleenum oli ajalooline sündmus taasiseseisvumise eelloos. Loomeinimeste poolt öeldi seal välja aastakümneid allasurutud soovid, seisukohad ja nõudmised. Ja need julgustasid ja hingestasid kogu rahvast. Küllap enamus tolle aja unistustest ja lootustest on tänaseks täitunud.
Siiski veelgi teravamalt kui tollal, kerkivad täna esile Lennart Meri poolt 25 aastat tagasi ettekandes Kas eestlastel on lootusi? välja öeldud murelikud seisukohad demograafilise olukorra kohta:
- Eesti rahva hetkeseis on kriitiline, aga mitte pöördumatu – eeldusel, et valitsus seda küsimust prioriteetseks peab.
- Meie esimeseks kohuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust.
- Valitsus, partei ega ametiühingud oma 1987. aasta ühismääruses ei söandanud sõnastada eestlaste kui rahvuse väljasuremise ohtu. Diagnoosi puudumisel on tarbetu otsida ühismäärusest vähegi tõhusaid vastuabinõusid.
- Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktiks on noor eesti perekond.
- Eesti ei ole väike... Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.
Oli aasta 1988 ja Lennart Meri paremad päeva olid veel ees. Ent juba siis andis ta testamendi tähendusega sõnumi nii tollasele kui järgmistele põlvkondadele. Ja kui tänane rahvastikustatistika peegeldab depopulatsiooni ja selle süvenemist, siis tulevad Lennarti Meri hoiatused tõsta käsu staatusesse. Seda enam, et rahvaarvu kirjutati tollal numbriga 1,56 miljonit, aga täna 1,28 miljonit. 1989.a. ja 2011.a. rahvaloenduse võrdlusandmed näitavad eestlaste arvu kahanemist 61 tuhande võrra ja miljonirahvast on alles vaid 902 tuhat. Selle piiratud hulga taastepotentsiaali vähenemist kinnitab tõusnud eluiga. Kas tähelepanu noorele perekonnale, millest rääkis Lennart Meri 1988. aastal, on maa ja kodude tühjenemise ajal ülimuslikus proportsioonis materiaalse ja propagandistliku panusega meelelahutusele, mitteabielulisele kooselule, kurjategijatele, vangidele, vähemustele, heidikutele ja suurehitustele!?
Austatud Riigikontrolör! Pöördume Teie kui põhiseadusliku institutsiooni – Riigikontrolli - kauaaegse juhi poole, kes olete tajunud depopulatsiooni ohtu ja ulatust. Oma aruandes Riigikogule 18. oktoobril 2011 Te ütlesite: “Austatud Riigikogu liikmed. Kiites heaks võlakriisi päästepaketi, olete andnud nõusoleku panustada suuri summasid euro püsimajäämiseks. Palun, olge innukad ka Eesti rahva ja riigi püsimajäämise kindlustamisel! ... See on teie põhiseaduslik kohustus.” Oleme Teiega ühte meelt ja palume, et süveneksite meilimanusesse lisatud ettekandesse, põhiseaduskomisjonile saadetud märgukirja ja peaministri ettekandesse 2003. Palume kujundate oma seisukoht ettekande teises osas esitatud viie küsimuse (vajame Riigikogu seisukohta rahvastikukriisi suhtes jt) ja kolmandas osas toodud seitsme ettepaneku suhtes (ettekanne õiguskantslerilt seadumuudatuste kohta, mida tingib rahvastikukriis jt). Palume need edastada Riigikogu põhiseaduskomisjonile aadressil ja Teie äranägemisel avalikustada. Koopia palume saata Toompea Haridusseminarile meiliaadressil
Veel lootuses,
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.
Toompea Haridusseminar, kontakt:jaak.uibu@mail.ee
* * *
Kahe ja poole nädala pärast saabus järgmine vastus:
Lugupeetud Jaak Uibu
Riigikontroll on Teie kirja kätte saanud ja teadmiseks võtnud. Ühtlasi on see lisatud seirematerjalide hulka.
parimate soovidega
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
toomas.mattson@riigikontroll.ee
* * *
Vastuse lühidus oli hämmastav. Ja kolmandat korda. Ja vastused muutuvad üha lühemaks. Niisiis pole juhus. Saadad riigikontrolörile, aga mõne aja pärast vastab Toomas Mattson. Ja ikka stiilis “võetud teadmiseks”. Ta ei tunnista mingit asjaajamise korda. Ja seda teeb ligi sajapealine ametkonna volitusel, kellele põhiseadus usaldab kontrolli teiste ametkondade üle! Kõige huvitavam on, et ka õiguskantsleri mitmekordsel usutlemisel jääb riigikontrollil õigust ülegi – “teile on ju vastatud”!
Meie seadusandjad on jätnud seadusandlusesse augu, mille ametiisikud a` la Toomas Mattson, on mugavusest suuremaks närinud ja kõlvatult ära kasutavad – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus määratleb küll tähtaja, aga ei määratle s i s u l i s e vastamise nõuet. Ei reageerita nii manalamees Lennart Meri hoiatusi kui ka lahkuva Mihkel Oviiri nõudmisi rahvuse püsimajäämisel. Ja tänane President otsib vastuseid Jääkeldrist. Asjatu lootus, kui Riigikogu ei likvideeri seadusandluse tegematajätmist.
Kustuvas lootuses,
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.
Toompea Haridusseminar
