Denes Kattago, 15. november 2017,
Riigikogu istung.
Riigikogu istung. (Robin Roots)
http://www.ohtuleht.ee/840334/...
Riigikogu infotunnis arutasid rahvaasemikud täna koos peaminister Jüri Ratasega mitmeid huvipakkuvaid küsimusi, millest põnevaim oli rahvuskonservatiivide küsimus „Pealekaebamine ja jälitusmaania Eestis“ käsitlemine.
Lisaks valitsusjuhile osalesid valitsusliikmetest infotunnis veel tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning maaeluminister Tarmo Tamm.
Esimesena võttis Jüri Ratase turmtule alla riigikogu rahvuskonservatiivide (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme, kes tõi välja hiljutise uudise, et Eesti inimõiguste keskus tegeleb n-ö seksuaalvähemustevastaste seisukohtade avaldanute suhtes peale kaebamise õhutamisega.
„Me liigume selle näitel selgelt ühiskonda, mis on paranoiline, tagakiusav ja meelsust represseeriv. Tegu on Eesti seaduste selge rikkumisega, nii põhiseaduslike õiguste, südametunnistuse, sõnavabaduse rikkumisega kui ka andmekaitseseaduse rikkumisega. Las andmekaitse tegeleb selle asja juriidilise poolega. Kas te kiidate heaks või laidate taolist hirmu- ja tagakiusamismaania õhustiku loomist ühe väikse ideoloogilise grupi poolt kogu ühiskonna vastu,“ soovis Martin Helme peaministrilt teada.
"Ma saan aru, et see küsimus, mida te tõstatate, on kahe MTÜ vaheline vaidlus," kommenteeris peaminister Jüri Ratas ja tuletas meelde Eesti põhiseadust, mis ütleb väga õigesti, et hoolimata sellest, mis on inimeste sugu, mis on vanus, mis on emakeel, mis on nahavärvus – kedagi ei saa taga kiusata Eesti ühiskonnas.
"Eesti on demokraatlik riik, avatud riik, avatud ühiskond ja sellised näited on kindlasti taunimisväärt. Olgu kas või see näide, et keegi mõtleb, et ma olen kuulnud, et selline aktsioon või üleskutse olevat olnud, pildistame üht või teist inimest Eesti tänavatel või Eesti ühiskonnas ja ma isegi ei tea, mida nende piltidega teha sooviti. Igal juhul on see väga taunimisväärt. Tagakiusamine Eesti ühiskonnas – sellel ei saa olla mitte mingisugust kohta."
Martin Helmet rõõmustas, et ka Ratas näeb siin probleemi, sest inimesi kutsutakse üles kaebama teiste peale just nende meelsuse eest ja seda meie liberaalses õigusriigis.
„Eesti inimõiguste keskuse tegevus on totalitaarse mentaliteedi selge väljendus ja väga ohtlik tendents,“ ütles poliitik ja juhtis tähelepanu, et see on Eesti ja ELi maksumaksja rahaga üleval peetud organisatsioon. „Kas teie arvates peaks selline südametunnistuse- ja sõnavabaduse vaenulik kahepalgeline organisatsioon olema maksumaksja rahast rahastatud?“
Ratas viitab taas põhiseadusele ja põhivabadustele ning ütleb, et on Helmega sallivuse osas nõus. „Kui teie soovite siin saada liitlasi, et Eesti saab olema veel tolerantsem ühiskond, veel sallivam ühiskond, veel rohkem sidusam ühiskond ja õigusriik, nagu te mainisite, siis igal siin me oleme teiega ühel poolel ja selle eest seisame koos, et Eesti oleks sallivam, tolerantsem ühiskond, et meie sidusus erinevate ühiskonnaliikmete vahel oleks võimalikult tugev. “
Mart Helme tuletas meelde, et meil armastatakse väga rääkida liberaalsest demokraatiast ja rõhutada, et me tuleme tagurlikust ühiskonnast. „Aga minu mäletamist mööda Nõukogude Liidus võis vabalt rääkida neegrianekdoote, juudianekdoote, eestlase, sakslase ja venelase anekdoote, isegi Brežnevi anekdoote ja selle eest ei järgnenud mingit karistust. Praegu aga juba ainuüksi sõna "neeger" kasutamise peale kirtsutatakse nina. Juudist rääkimine on just nagu judofoobia. Kas te ei arva, et me peaksime lõpuks ometi tagasi minema demokraatia juurde ja loobuma demokraatia piiramisest igasuguste epiteetidega, sealhulgas epiteediga "liberaalne"?“
Samuti heitis ta Ratasele ette, et kui riigi poolt rahastatav organisatsioon on teatud mõttes riigi käepikendus, siis oleks kohustuslik sekkuda niisuguste üleskutsete puhul ja see MTÜ korrale kutsuda.
"Me ei tohi kindlasti Eestit sellelt demokraatia teelt kõrvale suunata. Ei tohi lasta sealt kõrvale suunata! Selles mõttes on teil õigus: me peame edasi minema, edasi seda ehitama ja kindlasti seda olulist väärtust, seda vabadust hoidma," vastas peaminister ja ütles, et ta ei pea mõistlikuks kui demokraatlikus ühiskonnas hakkaks riik oma allasutustele ütlema, kes mida tegema peaks.
„Ma arvan, et vastutust kannavad alati organisatsioonide juhid, on nad siis juhatused või nõukogud. Aga selline lähenemine, et Stenbocki majast hakatakse paika panema erinevate kultuuriasutuste programmi või väljaütlemisi – ei, ma ei pea seda õigeks.“
