Siim Kallas
Foto: Eero Vabamägi
8. novembril 2013 käis komisjonis aru andmas toonane Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Paraku selgus, et kantselei keeldus ka ühe salvestise väljastamisest.
Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe kirjutas vastuseks Ärilehe teabenõudele järgmist:
"Soovisite viidates Riigikogu Kantselei 13.03.2015 vastusele nr 4-14/15-26/4 tutvuda taasesitataval viisil Riigikogu VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni (edaspidi uurimiskomisjon) 08.11.2013 toimunud koosoleku (edaspidi istung) salvestisega.
Lisaks Riigikogu Kantselei eelnimetatud vastuse punktides 1 ja 3 toodule märgime, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 36 alusel kinnisena peetud uurimiskomisjoni 08.11.2013 istungi salvestis sisaldab riigisaladust, samuti kaitstavaid isikuandmeid. Eelnevast tulenevalt
kehtivad salvestisele juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lõige 1 punkti 19 ja punkti 12 alusel, mistõttu ei kuulu teabenõue riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 26 lõike 1 ning AvTS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel täitmisele."
Lisaks Siim Kallase isikuandmete kaitsele viidatakse ka riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §26 lõikele 1. See ütleb järgmist. Riigisaladusele juurdepääsu õigus on isikul kas ametikohajärgselt; asutuse juhi otsuse alusel; juurdepääsuloa alusel; tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest tulenevalt või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel.
Ärileht ega siinkirjutaja ei vasta ühelegi kriteeriumile, seetõttu ei ole küsijal õigus kuulata, mida riigikogu komisjonis, mis pidi just avalikkuse jaoks VEB Fondis ja Eesti Pangas toimunut selgitama, toimus: mida Siim Kallaselt küsiti ja mida Kallas küsimuste peale kostis.
Ärileht saatis riigikogu kantseleile uue palve eemaldada Siim Kallase ja komisjoni liikmete vahelisest vestlusest riigisaladus ja lubada Ärilehel ikkagi salvestist kuulata.
