Vabariigi Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega vähendatakse riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ohtu. Selleks määratletakse küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuride kaitset puudutav teave riigisaladusena ning riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse kohustus teavitada tööandjat välisiriigis viibimisest.
Eelnõuga pannakse riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele kohtustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht, samuti kohustus arvestada tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolli asutuse soovituste ja juhistega.
„Keeruline julgeolekuolukord esitab meile iga päev aina uusi väljakutseid, kuidas kaitsta nii oma kui meie partnerite saladusi, samuti meie riigiametnikke, kes saladustega kokku puutuvad,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Uued täiendused panevad küll osade ametnike liikumisvabadusele teatud piirangud, kuid see vajadus tuleneb eeskätt julgeolekuohtudest nii neile kui ka riigile.“
Teavituskohustuse rikkumisel on võimalik julgeolekuasutusel viivitamata sekkuda ja ohu kahtluse korral juurdepääsuõigus või töötlemisluba kehtetuks tunnistada. Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes.
Lisaks muudetakse eelnõuga küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks.
„Meie riigi toimimiseks vajalikud infosüsteemid vajavad senisest kõrgendatumat igapäevast kaitset, mistõttu muudetakse ka nende toimimisega seotud info riigisaladuseks,“ lisas Anvelt. Teabe kaitsmine riigisaladusena on vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks. Kriitilise informatsiooni kaitse riskianalüüside omamine ja nendes sisalduva informatsiooni teadmine lihtsustaks Eesti riigi toimimise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste ning põhiseaduslike institutsioonide rünnete kavandamist ja läbiviimist. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks.