See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/riigivanem-august-rei-ja-tema-abikaasa-maeti-kodumaa-mulda/article14079
Riigivanem August Rei ja tema abikaasa maeti kodumaa mulda
01 Sep 2006 Tiiu Pikkur
Pühapäeval, 27. augustil maeti riiklike auavaldustega Tallinna Metsakalmistule ümber Eesti Vabariigi riigivanema August Rei ja tema abikaasa Therese Rei tuhastatud põrmud. Matusetalituse viisid läbi EELK peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Arho Tuhkru.
Matusetalitusel võttis sõna Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse ekspeaministri<br> kohusetäitja Enno Penno.<br> Foto: T. Pikkur - pics/2006/14099_1_t.jpg
Matusetalitusel võttis sõna Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse ekspeaministri
kohusetäitja Enno Penno.
Foto: T. Pikkur
Riigivanem Rei ja tema abikaasa puhkavad nüüd Tallinna Metsakalmistu mändide<br> all.<br> Foto: T. Pikkur - pics/2006/14099_2_t.jpg
Riigivanem Rei ja tema abikaasa puhkavad nüüd Tallinna Metsakalmistu mändide
all.
Foto: T. Pikkur
Aastail 1928—29 Eesti riigivanema ametit pidanud August Rei sündis 1886. aastal Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kurla külas. Õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, I maailmasõja ajal oli tsaariarmee ohvitser. Rei võttis aktiivselt osa Eesti rahvusväeosade moodustamisest. Asutava Kogu suurima erakonna — sotsiaaldemokraatide esindajana valiti ta 1919. a Asutava Kogu esimeheks. Oli Riigikogu kõikide koosseisude liige ja II koosseisu esimees, mitmel korral parlamendi üld-, rahandus- ja väliskomisjoni liige. On juhtinud Tallinna linnavolikogu.

Riiklike ülesannete kõrval oli August Rei ka hinnatud vandeadvokaat ja aktiivne seltskondlikus tegevuses. Ta oli Eesti Välissuhete Ühingu esimees, Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu esimees. 1932. a valis Tartu Ülikool ta oma audoktoriks. Oli Konstantin Pätsi valitsuse välisminister, aastatel 1938-40 oli aga Eesti suursaadik Moskvas. 1940. a põgenes koos abikaasaga Riia kaudu Stockholmi.

1944. a septembris määras Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid täitev Jüri Uluots August Rei välisministriks Otto Tiefi valitsuses, pärast Uluotsa surma jaanuaris 1945, sai temast valitsuse vanima liikmena eksiilvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes. Sellesse ametisse jäi kuni surmani 1963. aastal. Ta oli Eesti Rahvusfondi üks asutajaid ja esimees (1946-49), Eesti Rahvusnõukogu asutaja ja esimees (1947-63), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis, Euroopa Liikumise Eesti Rahvuskomitee, Balti Seltsi Saksamaal ja Saksa-Eesti Ühingu liige. August Rei on autasustatud Vabadusristiga III/I 1920, Läti Kolme Tähe aumärgiga 1927, Kotkaristi II klassiga 1930 ja Belgi Krooniordeni suurristiga 1933.

August Rei abikaasa Therese suri 1976. aastal. Lahkunute urnid olid maetud Stockholmi. Eesti teeneka poliitiku ja diplomaadi ning tema abikaasa urnide kodumaale ümbermatmissoov tuli nende tütrelt Hilja Reilt. Urnid jõudsid Eestisse juuli lõpus ja hoiti seni üksikvahipapataljonis.

Matusetalitusel kõnelesid vabariigi president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Toomas Varek ja Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaministri kohusetäitja Enno Penno. Lahkunute kalmule Metsakalmistu Kuulsuste künkal asetasid pärjad omaksed, Vabariigi president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Toomas Varek, peaminister Andrus Ansip, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, eksiilvalitsuse ja Tallinna linna esindajad. Matusel kõnelnud rõhutasid, et tundes rõõmu tänapäeva vaba Eesti üle mõtleme tänutundes August Reile ja tema tööle nii kohalikus omavalitsuses ja rahvusvahelises suhtluses kui ka parlamendis ja vabariigi valitsuses.
Märkmed: