Peep Pillak

24. septembril tähistati riigivanem Jaan Teemanti 140 sünniaastapäeva. Sellel puhul esitleti Stenbocki maja Riigivanemate saalis temale pühendatud postmarki ja peeti mälestustseremoonia Teemantitele kuulunud Veskimöldre talu asukohas Laagri alevikus.


Eluloolist

Jaan Teemant sündis Varbla vallas Paatsalu külas vallakirjutaja peres vanima pojana, kuid kasvas üles Kohilas, kus tema isa oli talu omandanud. Ta õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja seejärel Tartus Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas 1893. aastal. Jaan Teemant astus Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1901. aastal. Peterburis võttis ta osa Eesti seltsielust ja oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige. Seejärel asus Teemant Tallinnasse advokaadina tööle ja sai tuntuks talurahva õiguste kaitsjana mõisnike vastu. Oli Tallinna linnavolikogu liige 1904. aastast ja osales 1905. aasta revolutsioonis ühe juhtiva tegelasena. Viibis seejärel aastatel 1905–1908 pagulasena Šveitsis, olles tsaarivõimude poolt tagaselja surma mõistetud.

Pärast sõjaseaduse kaotamist 1908. aastal tuli tagasi kodumaale, kuid mõisteti pooleteiseks aastaks vangi ja oli seejärel 1911–1913 Arhangelski kubermangus asumisel. 1917. aastal oli Jaan Teemant Maanõukogu liige ja selle abiesimees. Aastatel 1918 – 1919 oli ta Eesti Vabariigi esimene prokurör, seejärel Asutava Kogu ja II – V Riigikogu liige. Põllumeestekogudesse kuulunud Jaan Teemant oli riigivanemaks nelja koalitsioonivalitsuse eesotsas aastatel 1925–1927 ja 1932. Jaan Teemantile annetati 1930. aastal Kotkaristi I klassi teenetemärk ja 1932. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks. Pärast 1934. aasta pööret oli Jaan Teemant opositsioonis ja kaitses demokraatlikke põhimõtteid. Ta koostas 1936. aastal koos Juhan Kuke, Jaan Tõnissoni ja Ants Piibuga nn. nelja riigivanema märgukirja demokraatlike põhimõtete kaitseks. Baltisakslaste Eestist lahkudes määrati Jaan Teemant Eesti usaldusmeheks Saksa usaldusvalitsuse juures. Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid Jaan Teemanti juba 23. juulil 1940. Tõenäoliselt lasti ta maha 1941. aasta juulis, kuid tema täpne surmaaeg ja -koht ei ole teada.

Jaan Teemanti mälestuse jäädvustamine

2002. aastal avati mälestuskivi Jaan Teemantile ja tema abikaasale kuulunud Veskimöldre talu asukohal Laagri alevikus. 2007. aastal koostas Jaan Teemantiga suguluses olev Kaire Veeroja raamatu “Jaan Teemant faktides ja mälestustes,” mis on praeguseks kõige põhjalikum ülevaade Jaan Teemanti elust ja tegevusest. 2008. aastal avati Jaan Teemanti sünnikohas Pärnumaal Varbla vallas Paatsalu külas mälestuskivi ja tähistati ka Teemantite elukoht Kohila vallas Aandu külas Teemanti-Priidiku talukohas.

Postmark
Jaan Teemanti postmargi esitlusel kõnelesid peaminister Andrus Ansip ja endine Riigikogu liige Trivimi Velliste. Kohal oli ka Jaan Teemanti Hollandis elav tütretütar Anne-Ly Tjemkes koos kahe pojaga ja teised kaugemad sugulased. Anne-Ly Tjemkes tänas kõiki, kes Eestis on kaasa aidanud vanaisa mälestuse jäädvustamisele. Sarjas „Eesti Vabariigi riigipead 1918 – 2018“ ilmunud kaheksanda postmargi on taas kujundanud Lembit Lõhmus. Selle nominaalväärtus on 45 senti, trükiarv 50 000 ja trükkijaks AS Vaba Maa. Postmargi kujundaja poolt signeeritud margipoogna suurendusega plakat anti Eesti Posti poolt üle Jaan Teemanti tütretütar Anne-Ly Tjemkesile. Kõigil kohalviibinutel oli võimalus tembeldada esimese päeva ümbrik ja see ka postitada.


Peep Pillak

Märkmed: