2024 suvise majandusprognoosi esitlus Eesti Rahandusministeeriumis. Foto: Rahandusministeerium
Prognoosi alustsenaariumi kohaselt hakkab välisnõudluse oodatav elavnemine selle aasta teisel poolel avalduma ka Eesti ekspordimahtude taastumises, suuremat kasvu võib aga oodata järgmisel aastal. Eratarbimine pöördub tõusule, sest sissetulekute ostujõud kasvab, tarbijad tunnevad ennast kindlamalt ja intressid vähenevad.
Selle aasta sügisel võib rahandusministeeriumi hinnangul oodata hinnatõusu kiirenemist ning põhjuseks on nii välismaised kui Eesti-sisesed tegurid - energiahindade langus taandub, majandus elavneb ning mõned toidutoormed kallinevad välisturgudel. 2025. aastal lisandub ka automaks, mistõttu inflatsioon kiireneb.
Käesoleva aasta eelarvepuudujääk püsib rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2024. aasta lisaeelarvega seatud 3% tasemel. Järgmise aasta puudujääk suureneb koalitsioonilepet arvestamata 4,4%ni SKPst, aga valitsuse eesmärgiks on eelmise aastaga võrreldes puudujääki mitte suurendada. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelarvedefitsiidi tulemusel sel aastal 23,3%ni SKPst ja jõuaks täiendavate meetmete mitte rakendamisel 2028. aastaks 33,2%ni SKPst.
Swedepanki prognoosi kohaselt toetavad eesoleval paaril aastal Eesti majanduse kasvu peamiselt välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus, kuid negatiivselt mõjuvad kasvule valitsuse plaanitav maksupakett ja kärped.
Swedepanki esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu esimesel poolaastal 1,4 protsenti. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb kogu selle aasta SKP tänavu Swedbanki hinnangul 0,6 protsendiga langusesse. Inflatsioon järgmisel aastal on prognoositud keskmiselt 4,4 protsenti, ülejärgmisel aastal 3,5 protsenti.
Sel aastal kahaneb SEB hinnangul Eesti SKP 0,7 protsendi võrra, seda peamiselt nõrga ekspordi ja vähese sisetarbimise tulemusena.