FOTO 1
Terviseameti poolt kehtestatud reegleid ei rikuta. Tegemist on õdedega ehk ühe pesakonna raku esindajatega, kes irdusid (kaugenesid) metsa selle talve viimast lund ja suuska nautima. 15. urbekuul oli see veel võimalik näiteks Arrowhead provintsipargis Huntsville’is, Kotkajärvest törtsuke põhjapool. Vaade on Big East jõele, parimaid kohti Ontarios, kus näha paljastund liustiku jõe suudmekohta (glacial delta) jääajast. Kunagi tekib siia eraldunud (irdunud!) järv, mille nimeks jõekoold ehk soot (oxbow lake). Foto: Riina Kindlam
Päike ikka paistab. Veed vulisevad, loodus sahiseb, kahiseb, kumab. Põhja pool lumehanged veel hingavad, krabisevad. Järvejää teeb uskumatut teatrit. Loodus hakkas liikuma, linnud rändama samal ajal kui koroonaviirus. Kuuletudes riikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni nõuandeile viiruse leviku tõkestamiseks (peatamiseks) inimesed eraldusid üksteisest, kaugenesid, irdusid. Irduma on huvitav sõna, mida õppisin kunagi Kotkajärve Metsaülikoolis, huvitaval kombel just vabas looduses, kuhu tuldi, risti vastupidi, kobarasse kokku. Irduma tähendab millestki lahti ütlema, eralduma. Tore „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ näide: pähklid irduvad lüdidest. (Lüdi on eesti sarapuupähklite, aga ka tammetõrude väline kiht ehk tupp, mida pähklil käinud inimene eemaldab; siis öeldakse, et ta lüdib pähkleid). Inimene võib irduda elust, rahvast irduda kunstist.
Toredal kombel, kuigi hetkel suuri kogunemisi ja inimestevahelist kontakti taunitakse (mõistetakse hukka), ei keela keegi looduses, värskes õhus liikumist, kui kedagi võõrast näiteks kukile ei võta. (Ära roni niisama igaühe kanuusse!) Eesti sotsiaalmeedias on nalja visatud selle üle, võrdlevate fotodega, kuidas muidu istuvad inimesed toas kõrvuti, igaühe nina oma nutitelefonis ja nüüd, väljakuulutatud eriolukorras, matkavad (lõpuks!) hoopis suurearvuliselt vabas looduses, naerulsui.
Õnneks on ka palju, mida saab eraldatud olekus oma kodus teha. Muuseumid pakuvad interneti teel virtuaalseid (kujuteldavaid) elamusi, muuseumikülastusi. Pakutakse veel kontserte ja muidugi on palju lugeda ja kuulata, nt toredaid raadiosaateid ja taskuhäälingud (podcasts). Emakeelepäeva iga-aastane Vikerraadio e-etteütlus jäi 14. skp ära, ikka vajadusest keskenduda hetkel muule. Kuid jagati toredaid harjutamisvõimalusi, lausa 22 õigekeelsustesti, millega on tore praegusel ajal ennast proovile panna: https://keeleabi.eki.ee/?leht=....
Looduskalendri võrgulehelt saab minna otsepildis kaljukotkapesa äärele, Vilsandi randa hülgete sekka (www.looduskalender.ee). Väljavalitud loomapildi avanedes klõksa pildile ja see avaneb otsepilti YouTube'i vahendusel.
Muuseas, Eesti tänavune aasta lind 2020 on tuttpütt. „Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga,“ kirjutab Eesti Ornitoloogiaühing. Selle kauni sulelise ja paljude teiste imetlemine lohutab väga meelt ja annab tiivad sel keerulisel irdumisajal: www.eoy.ee).
Foto 2: Eesti aasta lind 2020 on tuttpütt, great crested grebe. Foto: Remo Savisaar
