Alanud novembrikuud kutsutakse maakeeli ka halla-, hingaigu-, hinge-, kosja-, koolja-, külma-, lume-, mardi-, marte-, martna-, maru-, märdi-, räusa-, sandi-, sügise-, süküs-, tahma- ja talvekuuks.
Mõnede kuudenimetuste selgitusi: hall (omastav halla) – temperatuuri langemisel alla 0 °C õhus olevast veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel või muul (harilikult kevadel ja sügisel); aigu – (haiguse kohta:) lühikest aega vältav, harilikult äkiliselt, tormiliselt kulgev h(AIGU)s, aga äkki hoopis sõnast haik, (omastav haigu) – kerge terav lõhn või AIGU nagu aeg, omastav aja (võrokeelne aigu om = aega on). Iga kuu võiks olla kosjaminemise kuu, aga oktoober ja november kohe kindlasti. Kosja minnakse mõrsja koju abielunõusolekut saama. Koolma tähendab murdes surema, koolja on surnu. Mardi erinevad vormid on veel marte-, martna- ja märdikuu (nimest Martin).
Sarnane mardus (ka marras, mardajus, marras) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge- või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet. Mardus oli sellisena tuntud peamiselt Põhja-Eestis, Lääne-Eestis tähendas ta ka õnnetust või häda. Ta ilmus looma, linnu või inimese kujul, aga ka nime hüüdva hääle või helinana. Kui hõigatu vastas, siis ta suri. Kuna surnute hingi arvati minevat putukate sisse, siis mardusega seoses on mardika nimetus.
Sõna võib olla etümoloogiliselt seotud iraani tüvega marta-, mis tähendas surelikku. Samast tüvest võib pärineda ka marrasknahk – surmale määratud nahk. Kooljakuu kannab soomlastel ,,marraskuu“ nime, ilmselt hingedeaja tõttu. Meil sarnaselt mardusekuu.
Maru on äge torm ja raju, väga tugeva tuulega. Räuskama on lärmates kisama või õiendama, karjuma. Torm (maru) võib ka räusata ja räuskamine võib olla lühendatult räusk (omastav: räusa). Sandikuul mardi- ja kadrisandid sandivad (kerjavad). Süküs on sügis. Tahma-Toomas viiakse teiste ukse taha alles toomapäeva (21.12) või uusaasta hommikuks, aga ahjud, pliidid ja korstnad hakkavad juba varem tahmaga täituma. ,,Helesinine tahmakuu“ on kirjaniku ja baptisti vaimuliku Kaarel B. Väljamäe (s. 1981) neljas luulekogu. Autori esitlust Kirjanike Maja musta (tahmase? nõgise?) laega saalis võib vaadata siit:
Maavalla koja võrguleht (https://maavald.ee) kirjeldab: ,,Hingede aeg kestab, algab sanditamise aeg. Sanditamine ehk ümberkehastumine loob pimedatel õhtutel elevust ja elumõnu, ühendab pere-, kogu- ja põlvkondi, samuti siin- ja sealpoolsust. Tavakohaselt hakkavad hingesandid käima alates hingedepäevast, mardisandid mardilaupäevast ja kadrid kadrilaupäevast. Eri nimede all kestab sanditamine uue aastani. Sandis võib käia ühel või mitmel päeval. Lapsed ja vanainimesed on eelistanud sanditada päevasel ajal, noored aga õhtul ja öösel.“
Kuupäevi täpsemalt: 2.11 Hingepäev on üks võimalikke hingede mälestamise ja vastuvõtmise päevi.
10. Mardipäeva nimetus viitab maakeeles mardustele ehk surnute hingedele. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod määritud, kehastavad mardid mehelikke loodushingi. Mardid on muutnud end loomadeks, lindudeks, puudeks ja viljavihkudeks. Sandid tulevad laulu ja naljaga ning õnnistavad karja, põldu ja pererahvast. Nagu kalleid külalisi ikka, tuleb santegi kostitada hea ja paremaga.
25. Lambapäeval ja selle laupäeval (haniõhtul) käivad haned ehk kadrisandid heledais rõivis kodusid mööda. Muhus ja Tartumaal on seda kutsutud hanejooksmiseks. Maa idaservas käiakse lambapäeva hommikul ukse taga lambaõnne määgimas. Lambapäevast algab tali ja karu läheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Kui ilm on lambapäeva ümber tormine, tõotab see jõuluajaks ilusat vaikset ilma.
Hiiekalendris märgitule lisaks võiks esile tuua, et:
9.11 on kaduneljapäev. See on vana kuu viimane neljapäev, neljapäev enne kuu loomist. Kaduneljapäeval soovitatakse koristada.
Novembri teine pühapäev (tänavu 12.11) on ISADEPÄEV Eestis ja Põhjamaades.
16. on TAASSÜNNIPÄEV, (ka taassünni päev). 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest ja kuulutas oma seadused NSV Liidu seaduste suhtes ülimuslikuks.
25. sandikuu tuntuim nimetus on kadripäev. Kadrilaupäev on õhtu enne. Mõlemad õhtud sobivad santimiseks nii nagu ka mardipäevaõhtu ja sellele eelnev mardilaupäev.
27. on taevas täiskuu ja 30 on andresepäev. Rõugest on andmeid, et sandis käidi järjestikku kolmel korral: olid mardi-, kadri- ja andresandid! https://www.folklore.ee/erk/ex...
Kooljakuu kalmisturetki tehakse õhtusel ajal paljudel Eesti kalmistutel. Pereraadio andis teada, et hingedepäeva õhtul koguneti Haapsalu vanale kalmistule. Tartu Raadi kalmistu tähistab sügisel 250. aasta juubelit kultuurilooliste giidituuridega.
Järgmise aasta Hiiekalender 2024 on raamatukauplustes juba müügil. Aasta pärast ehib kooljakuud Arne Adra jäädvustatud Pühajärv. Sama pilt ehib ka kalendri kaant ning ka ülejäänuid kuude kuvadel vaatavad vastu Arne Adra Pühajärve vaated. Kauged saavad seda kalendrit telllida apollo.ee ja rahvaraamat.ee kaudu, aga ka fotograaf Arne Adra kaudu: https://loodusemees.ee/e-pood/...
Hiiekalender on ainulaadne trükis, mis aitab ametliku teabe kõrval meeles pidada eesti põliseid tähtpäevi ning kuude ja pühade maakeelseid nimesid.
Lisaks hiiekalendrile saab raamatukaupluste ja Maavalla kaudu tellida ka sirvikalendrit. Puust sirvikalender (sirvilauad, ruunikalender) on teadaolevalt meie vanim oma ajaarvamisvahend. Nüüd trükitakse sirvikalender papiribadele ning see on kinnitatud kas metallrõngaga või seotud linase või kanepinööriga.
Rahulikku ja südamlikku hingedeaega kõigile.
Vahendas Riina Kindlam, Tallinn
Riina Märkmik: Kooljakuu esivanemate käepigistus VIDEO
Eestlased Kanadas | 03 Nov 2023 | Eesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
