Suurest varajasest lustimisest on märtsi/kelluke (
Leucojum, spring snowflake, snowbells) omadega läbi. Täitsa siruli olid tema ja tema lille/pidulistest kaaslased 3. ja 4. aprillil Põhja-Tallinnas. Tegelikult on selles süüdi ilmastikuline tagur/pidi/käik miinus/kraadide näol ja oma töö jõudis teha ka eelnev padu/vihm ja tormi/tuul. Mahla/kuu on HEITLIK, paneb mõned suisa HEITUMA (kohkuma, kartma hakkama) ning alla, kui ka pikali HEITMA. Jälgime huviga, kas visad taimed tõusevad taas.
Lume/roos (
Helleborus) tõestas sel nädalal, et on oma nime vääriline ja tema pidu ei sõltu ilmast. Lumi jätab ka külmaks (ei mõju). Antud kollakas/valge variant on Kaukaasia lumeroos, tuntud ka kui paasturoos, kuigi tegemist ei ole päris roosi, vaid tulikaliste (
buttercup) pere liikmega. Aretatud on palju sorte; õite värvus võib olla ka rohekas, roosa, purpurne või kirju. Taim on igi/haljas (evergreen) ja kõik tema osad on mürgised.
Karastus/jook Lust ja Lillepidu on Kultuuri/pea/linna Tartu 2024 ametlik limonaad. Selle (väga hea) maitse on rabarberi-(pipar)mündi ning hele/roosa värv kumab kaunilt läbi valge klaas/pudeli. Lusti ja lillepeo õlu on ka olemas; selle sildil on Tartu üheks sümboliks saanud suudlevad tudengid – Rae/koja/platsi pursk/kaevu skulptuur. Lust on eesti keeles veidi teise tähendusega kui inglise keeles, aga tibake kattub ka.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
„Lund võib ka süüa. Või siis juua. Ikka süüa,“ arvab kass Mummu, kellele meeldib oma Tallinna Pelgu/ranna korteri rõdul antud nõust vihma/vett limpsida. Aga lumi maitseb – karge ja külm! „Kas ma alles hiljuti ei lebanud siin padja peal keras sooja päikese käes?“ ei saa aru kiisu, kas nägi und või oli see ilmsi. Oli, oli tõesti nii ja tuleb jälle.
„Mina olen NAERU/KAJAKAS. Just/kui naeran, arvavad inimesed, sellest ka mu nimi. Eriti palju ja valjult naersin nalja/päeval 1. aprillil. Inglise keeles olen
black-headed gull. Mu meelest on see hulga igavam nimi. Naer on terviseks! Eriti 1. aprillil, mis on ka karja/laske/päev (kari/loomad lastakse õue). See on parem kui PARVE/laske/päev, siis võidakse äkki mu sulelistest sõpru küttida (jahtida), kes parves pesitsus/aladele lendavad. Ka soome (
nauru/lokki), saksa (
Lach/möwe) ja ladina keeles (
Larus ridibundus) olen naerav kajakas. Islandil aga kapuutsiga kajakas (
hettu/máfur). Ärge segi ajage: inglise
gull ei ole sugugi sama lind kui eesti kull (
hawk), aga ise/loomu on meil mõlemal küllaga. Hah-hah-haa!“
Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn
