PORIkuu ehk REHEkuu ehk oktoobri foto Viljandi valla seinakalendris on uhke uinuv lõvi, mille sarnaseid eesti metsades tihti ei kohta. Tegu on KÄRSTNA ehk ANREPI LÕVIga. Viljandi vallas Kärstna mõisa kalmistul asuv mälestusmärk on pühendatud Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus (Morąg, Poolas) hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile (1760–1807). 1844. aastal püstitatud mälestusmärk koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust. Mälestusmärgi lasi paigaldada von Anrepi poeg, ratsaväekindral Joseph Carl von Anrep (1796–1860). Kindralleitnandi enese põrm toodi kodukohta ning maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Kuju kuulub kunstimälestisena muinsuskaitse alla. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seoses korraldati Muinsuskaitseameti eestvõttel Eesti saja aarde valimine, kus Anrepi lõvi Kärstnas tuli rahvahääletusel neljandale kohale. Viljandi vallas toimuvast saab lugeda võrguaadressil www.viljandivald.ee Foto: Helen Vunder
HALL (radiation frost / hoarfrost) on temperatuuri langemisel alla 0°C õhus olevast veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel (harilikult kevadel ja sügisel); KOOLMA on (murdes) surema; KULU võib olla eelmiste aastate kuivanud rohi või äkki sõnast kuluma... (?); orjakuu on teotööliste öise rehepeksuaja järgi; REHI on rehes kuivatatud ja pekstud vili; ROE / omastav kääne: ROOJA on väljaheide ja mustus laiemalt; mõnede nimede puhul jään vastuse võlgu. Lisaks antud nimedele on tuntud ka viinakuu, mille päritolu viib meid tagasi teoorjuse aegadesse. Kui talupojad olid sügiseks oma talude põllutööd lõpetanud, kamandati nad oktoobris teoorjuse korras mõisate viinaköökidesse tööle. Simunakuu on simunapäeva (28.X) järgi – apostlite Siimoni ja Juuda Taddeuse mälestuspäev ning arusaadavatel põhjustel seda päeva hiiekalendris märgitud ei ole.
Hiiekalendri ,,Pühad veed“, mida tänavu lähema vaatluse alla oleme kuu kaupa võtnud, annab teada järgnevat. ,,Võib öelda, et porikuu on pühendatud hingedele ja hingede vastuvõtule. Hingedeaeg kestab kogu kuu. Kui ilmad on vaiksed ja sombused, on hinged liikvel, külastavad omakseid ning tuttavaid paiku. Sel ajal on kohane pidada hingede päevi – võõrustada neid ja lõpuks saata ära. Kodud hoitakse puhtad ja vaiksed. Müra tekitavad tööd lükatakse edasi ja õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid. Hingedele pakutakse süüa ja köetakse sauna. Hingedepäevi on peetud neljapäeviti, mõnel pool ka esmas- ja teisipäeviti.“
Ida-Eestis on tähistatud 26.10 paiku hingede vastuvõtmiseks midruskit. Iisakus kõneldi: ,,Midruskipäeval, so. kolm nädalat peale mihklipäeva, peavad Kurus kolm päeva pidu, teevad mitu toitu, panevad lauale ja käivad ise ümber laua ja kutsuvad surnuid sööma, ütlevad, et sööge aga nüüd ja sööge aga nüüd. Kui arvavad, et surnud on ju söönud, siis hakkavad ise sööma. Midruskiks keedetakse ka kuivi soolaherneid.“ ERA II 122, 292 (8 I) < Iisaku khk – H. Neumann (1936). Kuivõrd see püha võib olla liikuv ja tähistatud eri ajal, siis Hiiekalendrist seda ei leia.
Küll aga on Hiiekalendris igipõline kolletamispäev (14.10), mis märgib puulehtede kollaseks minemist. Kuivõrd sel puhul püha ei peeta, võib seda pidada ka omamoodi loodusvaatluste või looduse märkamise päevaks. Umbes nagu Jaapanis on kirsiõite aegu sakura ja hanami.
Kolletamispäeva võiks kutsuda ka sügisharjaks ning see kuulub päevade hulka, mis jaotavad maarahva aasta neljaks võrdseks osaks. Teised sellised on talihari (14.01), künnipäev (14.04) ja karusepäev (13.07).
Hiiekalendrist leiab porikuus veel ühe tähtsa päeva. 15.10 on viimane päev saata pilte hiite kuva- ehk fotovõistlusele. Lähem teave: https://www.hiis.ee/kuva/2023 Hiite Maja ootab ka ettepanekuid tunnustamaks hiiesõbralikke inimesi, ühendusi, või asutusi. Lähem teave: www.hiis.ee/tunnustame.
Riiklik tähtpäev on porikuus veel 21.10. – HÕIMUPÄEV. Rehekuu kolmandal laupäeval heisatakse Eestis hõimurahvaste auks riigilipud! Fenno-Ugria eestvõttel toimub samal ajal üle-eestiline festival Hõimupäevad, mille üks peakontsert leiab aset just hõimupäeval. Meie hõimuvelled soomlased nimetavad porikuud LOKAkuuks. Võiks öelda, et LÖGAkuu... loka tähendab muda või pori. Üksik K täht ei ole soome keeles ka nõnda kõva hääldusega nagu meil. Nemad vajavad selleks kaks K-d. Nagu sõnas NUKKUA, mis tähendab magama. Eesti keeles on nukkumine aga putukate elujärk (pupal stage) – magamine2, mille käigus toimub suur metamorfoos, tiivuliseks saamine!
Pühapäeval, 29. porikuul lõpeb meie maal suveaeg ehk on üleminek talveajale ehk kellakeeramine ühe tunni võrra tagasi. See juhtub täpsemalt kell 04.00.
Selle kuu viimane päev on Viljandi valla seinakalendris märgitud huvitava sümboliga, milleks on ,,kurja näoga kõrvits“, mida võiks tõlkes nimetada ,,jaagulaternaks“. Teate küll. Kuid 31.10 päeva ruutu ei ole märgitud sõnaga Halloween, vaid hoopis usupuhastuspüha. Vikipeedia aitab seletusega: ,,Usupuhastuspüha (varem ka õige usu ülevõtmise püha) peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Nende ladinakeelsete teeside üle plaaniti avalikku väitlust Wittenbergi ülikoolis. Selle asemel aga levisid teesid saksa keelde tõlgituina kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas lääne kiriku, kuid ühtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Seda püha tähistavad või märgivad vaid luterlased ja teised reformatsiooniaja sündmustest alguse saanud kirikud.“
Jällegi üks püha, mis ei ole kooskõlas hiiekalendriga ega ei leia selles ammugi äramärkimist, küll aga huvitav laiema ajaloolise pilgu läbi. Üleilmselt maad võtnud kollitamise (versus kolletamise) päevale on ka igat masti vastukaalu pakkuv lisatahk tervitatav.
Riina Kindlam, Tallinn
