Selliseid ESEmeid (objects) müüb üks Tallinna vana/vara/pood („old goods store“ > antiques, antiigid). All on kaks RASKUSt (weights) ja üleval „krussis“ / painutatud (shaped, bent) TRAAT (wire). Neid läks vanasti vaja, kui KAUNIStati (decorated, to make kaunis, pretty) KUUSKe PÜHAdeks. Täpsemini siis, kui kuusePUU tuppa toodi. Millal tõid sinu ESIemad ja -isad (foremothers and -fathers) kuuse jõuludeks tuppa? 24. detsembril, jõulu/õhtul! Küll neil oli ikka kannatust (patience)!
KES KANNATAB, SEE KAUA ELAB. See on väga tuntud eesti VANA/SÕNA (proverb). Kannatama = to be patient ja veel ka to suffer. Kas need on üks ja sama asi? Kas käivad käsi/käes (hand in hand)? Eks nad sarnased mõisted (notion) ole – üks positiivne, üks negatiivne. Selge on see, et inimesed, kes kaua elavad, on tavaliselt KÕRGE vanuseni (to a „high age“) jõudnud tänu oma positiivsele ellu/suhtumisele (attitude), mis neile JÕUDU (strength) annab.
Mida 100 ja enam aastat tagasi jõulupuule riputati? (riputama – to hang) Jõulupuule oli kõige lihtsam riputada olemas/olevaid (existing) SÖÖDAVaid (edible) esemeid: KOMMe (candies), väikesed ÕUNu (apples), mida nimetatakse sibul-õunteks („onion apples“), KÜPSEtisi (baked goods) nagu pipar/kooke, PÄHKLEID (nuts) ja MARJU (berries), näiteks pihlakalt (rowan), mis hästi kuivavad.
Varsti jõudsid kuusele juba peenemad (uhkemad) ehted. Ise/tehtud heegeldatud (crocheted) või paberist, aga ka kaugelt maalt KLAASist ehted. Neist saab rohkem lugeda siit: https://blog.erm.ee/?p=14104
Saagu valgus!
Talvisel ajal on väga vaja VALGUSt (light) ja seda ka jõulu/kuuse peale. Vilkuvaid (blinking) kirjusid (colourful) tulesid ei olnud Eestis kuni paar/KÜMMEnd aastat (some decades) tagasi. Need ju vajavad elektrit või PATAREIsid! Vanasti oli ELAV TULI (open fire), küünla/LEEK (candle flame), mis TUBAsid valgustas. Ei, mitte TUUBAsid (tubas), vaid tubasid (rooms).
Sõnad VALGE (white) ja VALGUS on sugulased. Valge sees ongi valgus, mis SÄRAb (shines), see on valgustatud. Valgustama = to illuminate, ka enlighten. Valgus/tus/ajastu on siècle des Lumières, the Age of Enlightenment. Jutt käib tarkuse- (knowledge) ja eriti TEADUSe (science) valgusest, mis oli suur PÖÖRDe/punkt (turning point) INIM/aja/loos (in human history).
Ma siis VALGUSTAN TEID (will let you in on), mis selle foto peal on.
Kolm jalga & kolm/jalg
On palju erinevaid JALGu (feet). Sinul on kaks jalga. Paljudel LOOMadel on neli, PUTUKatel kuus, ÄMBLIKutel kaheksa. Kaheksa/jalal (octopus) on ka just nii palju.... KOMBITSaid (tentacles), millega kompab (feel about, grasp).
Paljud jalad hoiavad püsti ka vajalikke, kuid ELUTUid (inanimate) asju. Kolm jalga on näiteks mõnel TABURETil (stool). Vahel pannakse fotokas ehk kaamera kindla liikumatu aluse peale, mille nimeks kolm/jalg (tripod). Kolm/jalg ehk TRISKELE on ka õnne/märk, päikese ja aja kulgemise sümbol Karja kiriku lael Saare/maal... (guugelda seda!)
Vähemalt kolm (erinevat, different) jalga võis leida – ja ikka veel – pea/aegu iga eestlaste kodus. Need on: 1) küünla/jalg (candle holder); 2) kuuse/jalg – jõulupuu tüvele (trunk) kinnitatud puidust / laudadest löödud alus, mis jõulu/kuuske püsti hoiab, (Täna/päeval on see raske, tavaliselt metallist alus, mille sisse kuuse tüvi KRUVIdega KINNItatakse (to fasten); ja 3) kuuse/küünla/jalg, mille sisse vanasti pisteti KÜÜNAL, mis jõulupuu SÄRAma (aga mitte põlema) lõi.
Neljas jalg oli Eestis vanasti veel peeru-, pilaku- ehk tule/jalg, mille sisse kinnitati põlev PEERG (kindling stick, fatwood, wooden splinter, luchina). See valgustas tuba enne petrooleumi/lambi tulekut 19. sajandi keskel. Jõulukuusk toodi esimest korda tuppa umbes sajal ajal.
Õige vastus on: pildil on vana/aegsed kuuse/küünla/jalad ehk -hoidjad. Traadist keeratud küünlaPESA hoidis paigal väikest küünalt. Sama/moodi on lambi/PIRNi (light bulb) koht lambi/PESAs (socket), kuhu see sisse keeratakse. Küüna/jalg riputati nii, et mõlemal pool kuuse/OKSA (branch) oli üks traadiHARU (prong) koos kahe RASKUSega, mis tasa/kaalustasid (balanced) küünalt. Raskused võisid olla metallist või kipsist (plaster) munad, vahest ka männi/KÄBId (pinecones), mis KULDseks või HÕBEdaseks värvitud.
Otse loomulikult on elav (,,live“, open) küünla/leek kuusel suur OHT (danger) ehk ohtlik (dangerous)! Vanasti SÜÜDATI (to light) kuuse peal küünlad ainult siis, kui kuuse lähedal viibiti (istuti) ja jõuluvana oodati, lauldi ja söödi. Põlevate küünaldega jõulupuud ei tohi üksi jätta! Üks/kõik millist küünalt ei tohi üksi (alone, unattended) põlema jätta. Eriti akna peal, kus lähedal võivad olla kardinad (curtains). Selliseid koledaid ÕNNETUSi (accidents) oleme kõik lugenud muinas/juttudest ja näinud filmides. Õnne (luck, joy) vastand (opposite) on õnnetus. Vana/sõna ütleb: õnnetus ei hüüa tulles (does not shout / announce its arrival). Me peame tegema kõike, mida oskame, et seda ENNEtada (prevent).
Salmid laulust „Jõulutaadi ootel“: Küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik. Enam oodata ei jõua, kus on jõulutaat nii kaua? Juba taevas paistab kuu, teises toas jõulupuu, aga KÜÜNLAD SÜÜTAMATA, sest et taat veel tulemata.
Palju OHUTUt valgust teile – nii et ohtu ei oleks – vaid ainult rõõm valgusest ja kallitest lähedastest! Lähedane inimene on sinu LÄHEDAL (close), kui mitte kõrval, siis sügaval südames.
Riina Kindlam, Tallinn
Riina NOORTE NURK: Mis asjad need on? Need on jõuluasjad!
Eestlased Kanadas | 17 Dec 2024 | Eesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
