Esimesel (silma)pilgul paistab SÜGISene mets HALL (
grey). Ja PRUUN. Järv on MUST. Vähemalt seni (selle ajani), kuni pilvede vahelt või tagant ilmub HELEndus, VALGUSlaik.
See LAIK ei ole mitte inglise
LIKE (meeldib), vaid eesti LAIK (
patch, spot), mis on ka ÜLImalt (väga) meeldiv.
Igast VÄRVist on lisaks alati olemas palju VARJUNDeid (
shades). HELE (
light) ja TUME (
dark) ja palju vahe/pealseid (
in between).
Pane ette oma sügise prillid. Mida sa näed?Neli musta RONKa (
raven) lendavad pea kohal. Ronga teine nimetus on KAAREN. („Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.“ – Muti/onu laul. Nupukas kaaren = tark ronk,
clever raven. Kuskil pahandab üks orav. Tema on metsa/orav ja ta karv (
fur) on PUNAST värvi. Eestis ongi ainult sellised PUNAkat värvi oravad, MUSTi ja HALLe polegi! Maas on punased marjad.
Wintergreen, teaberry, eesti keeles tali/hali. See tähendab HALJAS (roheline) ka siis, kui on tali (talv).
Kui on (päikese) helendus, isegi läbi pilv/katte (pilvide kihtide), siis sobivas kohas, näiteks vee/pinnal (
on the surface of the water) tekib ka selle PEEGELDUS (
reflection) – SININE või lihtsalt hele. Või VIKER/KAARne (
like a rainbow). Liikuva vee peal hakkab SÄTENDAMA (
to sparkle). Valguses värvid VÕIMenduvad (lähevad võimsamaks, tugevaks).
Mis värvid?! VÄRVilised (
colourful) lehed on ju langenud puudelt! Kotkajärvel on mets küll täielikult RAAGUS (
bare). Lehed on maas ja TUHMunud (
dulled) pruuniks. Varsti on nad MULD. Aga OKKAD (
needles) on rohelised.
Kui mitu OKASpuud (
conifers) Sa suudad nimetada?
KUUSK = spruce / fir; MÄND = pine; TSUUGA = hemlock; KADAKAS = juniper; ELU/PUU = arbor vitae, white cedar.
Need puud on kõik läbi talve ROHELISED. Üks okaspuu on aga teist/moodi. Selle okkad muutuvad sügisel ime/ilusaks KOLLASEKS ja siis langevad maha! Nüüd on see ka RAAGUS. See puu on LEHIS -
tamarack / larch.
Kalju/maalingudAmmu-ammu (kaua-kaua) aega tagasi maalisid paljud rahvad pilte kalju/seintele (
rock faces) või KOOBAStesse (
in caves). Ka meie lähedal Ontarios Superiori järve (Ülemjärv) kaldal. KALJUdele maalib ka LOODUS (nature) ise. Kas olete märganud (
noticed), kui KIRJUD (
colourful,
patterned) on kaljud Kotkajärvel?
Paljastatud (
exposed) kaljusid leidub igal pool KANADA KILBIL (
on the Canadian Shield). Ka Soomes, Rootsis, Norras. See on GRANIIT ja selle peal kasvavad erinevad kirevad LAIGUD. (ainsus /
singular LAIK, mitmus /
plural LAIGUD).
I really „laik“ these laigud
!This laik
deserves a like. Nii võiks öelda küll.
Need laigud ja mustrid (
patterns), mis kaunistavad kaljusid ja kive, aga ka puu/TÜVEsid (
tree trunks), on SAMBLIKud (
lichens). SAMMAL (
moss) on tihti kohev (
puffy). Kõige kohevam on KARUsammal (
haircap moss, hair moss), see on nagu karu KOHEV karv. Samblikud on aga tihti LAMEdad (
flat). Mitte alati, aga tihti(lugu).
Not always, but often (times). Samblikke on igat värvi. Palju hallisid ja hele/rohelisi, aga ka paljud, mis on ORANŽid ja kollakad.
Samblikud teevad kivid ja puud KIREVaks. Kirev on siis kui on KIRJU. See on nagu värviline KIRI. Kiri võib olla kirjutatud (kirja)tähtedega, aga võib ka olla tikitud (
embroidered, stitched) või maalitud MUSTER (
pattern) või kootud (
woven) nagu rahva/riiete (-rõivaste) villane (
wool) KIRI/vöö (
belt).
Metsa/ELU ja ELANIKud, kes seal ELAVad on mitme/KÜLGsed, nendel on palju külgesid (
multifaceted, diverse). Tuhat külge ja värvi, lõhna ja TAJU (
sense); mida tunda / tunnetada (
to feel, experience).
Sinu AJU TAJUB (
your brain senses), kui imeline on puhkav sügisene mets. Seal saad sina ka puhata (
to rest). Minge METSA kännu OTSA!
Riina Kindlam
