Riina Reinvelt tutvustab näitusel 1944. aasta põgenemisest ja pagulusest rääkivat interaktsiooni, mis tugineb ühe põgenemise hetkel 13-aastase poisi päevikutele, kirjadele, fotodele ja mälestustele. Foto: Arp Karm
Lea Kreinin
Riina Reinvelt on Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja. 1909. aastal asutatud muuseum säilitab materjale Eesti rahva ajaloo ja kultuuri kohta. Hiljuti sai ERM endale uue uhke maja, mille avamispidustusi kandis üle Eesti TV ning pilte avaldati seltskonnaajakirjades. Nüüd on alanud argipäev ja muuseum külastajaile avatud.
Muuseumihoone paistab ilus ja uhke välja, aga kuidas on uues majas töötada?
Muuseumi kolimisprotsess on kestnud kevadest saadik, mil algas kogude kolimine uude majja. Töökabinette oleme järk-järgult saanud oma kasutusse alates augustist. Töötingimused ruumikuse mõttes on võrreldes vanade majadega nagu öö ja päev. Enne olime surutud mitmekesi üsna kitsastesse ruumidesse, nüüd aga on meie käsutuses õhurohked ja hästivalgustatud kabinetid.
Kas välismaiste arhitektide projekteeritud maja peab ikka Eesti karmile kliimale vastu?
Arhitektid lõid küll maja välise kuju, kuid täpne insenertehniline projekteerimine on tehtud Eestis ja Eesti firmade poolt. Selles mõttes usume, et kõik vastab meie oludele. Aga täpsemalt oskan sellele vastata siis, kui esimene aasta uues muuseumis ära elatud ja nii soojad kui külmad aastaajad läbitud. (Pikemalt Eesti Elu 11. novembri paberlehest)
