Arvata võib, et koolibri (hummingbird) läks ära kooli, kuid ega selles päris kindel olla ei saa. Igal juhul 23. lõikus/kuu (augusti) hommikul me teda Kotkajärvel viimast korda veel kuulsime vurisemas - sumisemas - põrisemas (humming, buzzing) ja siis kadunud ta oli! Põrisev HELI tekib kiiretest tiibade löökidest -- kuni 80 korda sekundis. Tiivad liiguvad kaheksa-kujulist KUJUNDit (figure eight pattern) mööda, see/tõttu saab ta õhus ühe koha peal paigal püsida. („Paigal/lend“ on 1998. aastal ilmunud Jaan Krossi romaan.)

LIIK (species), mis fotol, on RUBIIN/kurk-koolibri (ruby-throated hummingbird), mille LEVIKU/ALA (range) ulatub Kanadasse. Mõned otsustavad meil pesitseda (to nest) ning sügisel toimub taas RÄNNE (migration) lõunasse. Fotol on EMAS/lind (female), kuna tema kurgu/alune ei ole punane ehk kallis/kivi rubiini värvi.

Linnu eesti/keelne nimetus tuleb prantsuse- ja/või hispaania keelest (colibri), mis oma/korda pärineb KARIIBI allikast (source) ja on sarnane paljudes keeltes. Tore on, et eesti keelega mängeldes võib antud tillukest lindu kooli/preiliks nimetada. Koolibri oli suvel koolist prii (free), sügisel aga sai temast taas (uuesti) koolipreili.

1. september on Eestis tarkuse- ehk teadmiste/päev. Sellel päeval toimuvad koolide ava/aktused ning see on ka lipu/päev ehk varrastes ja majade fassaadidel lehvib riigi/lipp. Koolide esimese päeva tseremooniad toimuvad üld/juhul (generally) isegi siis, kui 1. september on laupäev või pühapäev. Tarkuse võrd/kujuks loomade maailmas on antiik/ajast peetud öökulli ehk KAKKu (owl), ent (kuid) äkki on koolibride mõtte/lend sama kiire, kui nende võime lennates manööverdada ja söösta (to dash, swoop).

Võiks küsida, kust selline troopiline lind Kotkajärvel süüa saab, kui just inimesed suvilates suhkru/vett ei paku. Ega nii palju lilli ei ole kui džunglis, kust lillede nektarit pika peene nokaga imeda, kuid koolibrid joovad ka näiteks kase- ja vahtra/mahla! (birch, maple sap) Seal, kus RÄHN (woodpecker) on putukaid otsides auke puude koore sisse toksinud, hakkab jooksma ka mahla, mida koolibri joob. Tillukesi putukaid sööb koolibri ka. Pakkudes lindudele magusat nektari ase/ainet (substitute), tuleks uurida, milline on paras kangus ehk vee ja suhkru vahe/kord (ratio). Müüakse spetsiaalset suhkrut koolibride joogi valmistamiseks, et panna seda linnu/sööklasse (bird feeder). JÄRGIGE JUHISEID (follow the instructions) pakendil.

Pääsukese pääsu/tee

Sügiskuu esimestel päevadel täheldasin (panin tähele), et suurel hulgal pääsukesi tiirles hommikuti taevas meie Põhja-Tallinnas asuva kodu kohal. Kohati puhkasid nad vastas/maja katusel ja korstnatel sädistades ja jutustades. Neid häälitsusi võiks tõesti nimetada jutu/VADAks. See oli ilm/selge mõtestatud (intentional) kogunemine. Nad võisid olla meie pääsud, aga ka kaugelt põhjast tulnud rändajad, kes tegid puhke/pausi.

Pääsukeste lend ja häälitsused on kergesti ära/tuntavad (distinguishable), aga täpselt millise pääsukesega tegu võib olla pisut segasem. Eesti pesitseb nelja liiki pääsukesi. 1) Eesti rahvus/linnul suitsu/pääsukesel (barn swallow) on sügavalt HARKIS saba -- nagu käärid; 2) KALDA/pääsuke (sand martin / bank swallow) on väiksem ja pruunika seljaga; 3) RÄÄSTA/pääsuke (western / northern house martin) on sinakas/musta ülapoole ja puhas/valge alapoolega. Teda saab eksimatult (without fail) määrata (identify) särav/valge laigu järgi taga/seljal, mis on eriti silmatorkav (eyecatching) lennus. Ka on tema saba/HARK (forked tail) tunduvalt väiksem suitsupääsukese omast. 4) on PIIRITAJA (common swift), ladina Apus apus, kes kuulub pääsukeste hulka vaid nime ja välimuse poolest. Tema on hoopis piiritajaliste ehk pika/tiivaliste seltsi (Apodiformes) liige, kuhu kuuluvad ka koolibrid! Piiritajad on tumedad, nende tiivad on SIRPja kujuga, natuke nagu bumerang ja nende lend on ülikiire ja osav.

Mina sain aru, et tegemist ei ole suitsupääsukestega selle järgi, et sabahark ei paistnud olevat piisavalt pikk ehk sügav. Päris kindlalt sain aga aru, kellega tegu, kui üks kaunis tiirutaja lamas liikumatult kõnnitee peal maas naabermaja ees. Trepikoja (stairwell) suure akna ohver.

Räästapääsukese nimi VIITAB (makes reference to) tema pesale. Poolkera-kujulise pealt kinnise pesa ehitab ta tavaliselt kivihoone välisküljele RÄÄSTA (eave) alla. Enamasti pesitsevad nad kolooniatena.

Pääsu(ke) pääses taevasse, kuid mitte soovitud teed pidi. Ta oli taeva/teedele sündinud. Õnneks pääses pääsu vaevast, kuna surm oli silma/pilkne (immediate). Kiirel ja julgel lennul polnud sellest pääsu. Välja/pääsmatu olukord pisikesel pääsul. Selle pääsu tee oli selline. Teistele soovime turvalist rändu ja kohale/jõudmist. Vältimaks (to avoid) lindude lendamist akendesse ja nende HUKKU (accidental death) on soovitatav kinnitada akende sise/pindadele mingi kujutis või peegeldav kleeps (sticker).

Lugejatele põnevat teadmiste omandamist ja lindude vaatlemist!

Riina Kindlam, Tallinn

Märkmed: