Minu auto tee/kond jätkus tol hommikul lähedal/asuvalt Marsilt. MARSI tänavalt. Mitte planeedi järgi ei ole see tänav nime saanud, vaid marssimise. Olin Sõja/kooli ja Marsi tänavate ristil. Hiljem tulid vastu SAMMU ja RIVI tänavad. Kõrval ridamisi punastest tellistest endised Tondi sõja/väe/linnaku (sõja/kooli) kasarmud aastatest 1902-1907, enamik taastatud, osa veel taastamise ootel.

TONDI tänaval on kokku neli ring/teed ehk ring/ristmikku (roundabout, traffic circle). Tondi tänav ja asum on saanud oma nime mitte linnu, vaid Must/peade vennas/konna liikme Jobst Dunte (1569–1615) järgi, kes rajas Tondi tänava lõppu suve/mõisa.

Põhja poole liikudes on eel/viimaselt ringilt väljudes võimalik sõita (lennata) KAJAKA (seagull's) tänavale ja viimaselt ringilt Linnu (Bird's) teele pöörates tuleb vastu igat masti sulelisi. See on linnu/vaatleja unistuste kulgemine! Esimene tänav on HARAKA (magpie's), sealt/kaudu juhatatigi tol päeval lõokesi paremale.

Mina ei suutnud nii kiiresti reageerida ja pöörasin paremale alles järgmises, VÄSTRIKU (wagtail's) tänavas. Kahe tänava vahele jäid kahel pool teed veel vanad lume/hunnikud (fotol ka nähtavad). Kas nendelt saab kuidagi ennustada või nende pinna/mustritelt (nagu kohvi/paksult või tee/lehtedelt) välja lugeda, kas tuleb mõni sahmakas lõokese talve, vaat seda ei tea. LÕOKESE TALV on selline järel/talv, mis lõokesi ja teisi kevade/ootajaid veidi jahmatab. Maa on õrnalt valge olnud paaril hommikul tänavusel linnu/kuul ja seda päris mitmes paigas. Tartus sadas just enne kevade saabumist 20. linnukuisel pööri/päeval maha koguni 7 sentimeetrit lund. Seda on PÕLD/LÕOKESEL juba kurgu/aluseni.

Pildil võib samuti täheldada (märgata) Västriku bussi/peatusi kahel pool Linnu teed. Västrikke seal bussi ootamas ei näinud. Västriku tänaval asub esma/abi osutav asutus nimega Västriku looma/kliinik. Arvata võib, et seal võetakse vastu nii karvaseid kui sulelisi. Västrikust pöörasin Lõokesele ja sealt Harakale, kuhu jätsin hetkeks auto, et jäädvustada too ere/kollane teeVIIT. Viit on „teed või suunda osutav, juhatav tähis“ (EKSS). Põldlõoke, keda Eestis juba märtsi alguses nähtud, on ise ka oma/moodi pruunikas-kollakas kevade viit. Ning lõõritab kevade.... (vana) viit (?!) VIISI.

Tagasi Linnu teele (the Milky Way JA Bird's St.) ehk võimalik lennu/kõrgus on kosmosest pilve piirini ja maadligigi. Suund oli lääs (W) või ütleme pigem loe (NW). Järgmiseks ristiks on KÄO (cuckoo's) – tänavune aasta lind! Kaardilt näen, et nurga taga on eelmise ja tänavuse aasta/lindude ristmik – AULi (long-tailed duck's) ja Käo! Esimest on mul õnnestunud pisikese täpina näha läinud sügisel Põõsas/pea neemelt Osmus/saare poole kiigates. Teist õnnestus esma/kordselt näha ja lausa pildistada läinud kevadel Saaremaal.

Käo tänav tähistab Tondi ja Lille/küla asumi piiri. Linnu/küla nime ametlikult polegi. Järgmine paremale on PÜÜ (grouse's, ptarmigan's) ja kivi/viske/kaugusel ka Püü PÕIK (lane)! Seal tahaks elada! Põik on suurema tänavaga ristuv väiksem tänav. Vasakule läheb SULE (feather's) tänavale.

Edasi on paar teisest ooperist nime: NÕMME (viib Nõmme linna/ossa), TÜVE ((tree) trunk's), KÄNNU ((tree) stump's) ja VÕRSE ((plant) shoot's). Viimane enne Sõpruse pst (puies/teele) pööramist on HANE (goose's). Neid on isegi linna/inimene näinud taevas pea/linna kohal neil päevil V-tähe/kujulises formatsioonis. „Näed, tulevad!“ Või lähevad veel kaugemale põhja.

Palju Tallinna linnu/nimedega tänavaid jäi siin loetlemata ja mul tol päeval möödumata. Neid võite ise uurida, minnes kaardi/rakendusse Google maps ja Lilleküla asumile sisse „zuumides“. Üks võimalus on ka Vikipeedia „Lilleküla“ lehelt: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Lillek%C3%BCla_asumi_kaart.png Summ-zoom-summ-zoom lendab mesi/mumm. Kui mitu linnu/nimelist tänavat te sealt kokku leiate?

Järgnevat „oodi lõokesele“ tunneb vast enamik. See on rootsi rahvaviis, sõnad rahvaluule.

Taevas paistab päike, olen lõoke väike, laulan liiri-lõõrila, tule sinagi laulma.

La-la, lal-lal, lal-laa, tulen kõrgelt alla, väike lõoke olen ma, liirin, lõõrin la-lal-laa!

Põllul rukkililled, need on minu velled, neile ikka laulan ma, tule sinagi laulma. La-la, lal-lal, lal-laa...

Nurme taga kesa, sääl on minu pesa, pesas pojad laulvad ka, tule sinagi laulma. La-la, lal-lal, lal-laa...

Möödub kuldne suvi, kaob lauluhuvi, viimast korda laulan ma, tule sinagi laulma. Lal-la, lal-lal, lal-laa, tulen kõrgelt alla, väike lõoke olen ma, liirin, lõõrin la-lal-laa!

2. linnukuul kirjutas Eesti Päeva/lehe Rohe/portaal: „Kevad/kuulutajad on saabunud! Esimesed ränd/linnud on parvedena tagasi Eestisse jõudnud“. Ala/pealkiri: Soe veebruari/kuu meelitas tagasi Lääne- ja Lõuna-Euroopas talvituvaid linde. Era/kordne on aga see, kui palju linde korraga Eestisse naasis.

Eesti ornitoloogia/ühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on kevad/rände algus/aeg tava/pärane, kuid saabunud lindude rohkus on märkimis/väärne. „Tavaliselt üksikuid [linde] hakkab sellel ajal ikka tulema, aga seda, et neid juba parvedena palju tuleb, ei ole varasemalt olnud,“ ütles ta. Võhandu sõnul on Eesti saartele ja rannikule saabunud põld/lõokesed (eurasian skylark), kiivitajad (northern lapwing), õõne/tuvid (stock dove, pigeon) ja hall/haned (graylag goose). Samuti on juba nähtud soo/kurgi (common crane), laulu- ja kühm/nokk-LUIKesid (whooper ja mute swans), meriskeid (oystercatcher) ning liiva/TÜLLe (common ringed plover).

Sama artikkel jätkab, et „Ränd/linde on nähtud ka Soomes. Esimesi kevad/kuulutajaid on näha ka Soomes. Soome rahvus/ring/hääling YLE kirjutab, et eelmisel nädala/vahetusel nähti riigi lõuna- ja edela/osas esimesi rändlinde, näiteks hanesid, põldlõokesi, kodu/tuvisid ja koolibrisid.“

Oot-oot-oot, KOOLIBRIsid (hummingbirds)?! On küll kliima soojenemine ning: „Võhandu nentis, et kliima soojenedes on lindude rände/periood ka muutunud. Sügiseti lähevad linnud hiljem ära ja kevaditi naasevad varem. Kevad/ränne on tema sõnul nihkunud paari nädala võrra tava/pärasest varasemaks.“

Õnneks maailm ei ole ikka nii (peast) soojaks läinud, et koolibrid on jõudnud Põhja- ja Lõuna-Ameerikast Soome! Ilmselt oli tegu automaat-tõlke, ent siiski väga eba/profesionaalse veaga. YLE kirjutab KIURUdest ehk lõokestest ning TÖYHTÖHYYPPÄ on kiivitaja, mis mingil veidral põhjusel on tõlgitud koolibriks. Ka UUTTUKYYHKY peaks täpsemini olema õõne/tuvi (stock dove) ja mitte kodu/tuvi (domestic pigeon).

Järje/kordne üles/anne: tõlkige kõik Tondil ja Lillekülas olevad linnu/nimedega tänavad soome keelde! Otsite magusat mälu/treeningut? Vennas/rahva linnu/nimede kirja/pilte pähe õppida ja siis teha sõpradega üks väike ette/ütlus oleks mõnus välja/kutse (challenge). Jõudu! Lenda ikka kõrgemale!

Riina Kindlam, Tallinn

Eestlased Kanadas

TRENDING