Haapsalu rannajoone pikkust ei õnnestunud mul praegu leida, kuid koosneb see paljudest maa/ninadest. „Land nose“, õigemini cape on vahel ka lihtsalt NINA või OTS = nukina merre või järve ulatuv väike mais/maa osa. Nukk, (mille?) nuki, mitte nukk, (mille?) nuku. „Enamasti koosneb suhteliselt vastu/pidavaist KIVIMeist ja allub murrutusele,“ kirjutab Vikipeedia. MURRUTUS ehk laine- või ranna/kulutus (coastal erosion). Murrutus murrab kallast.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Tuntud neemed on Hea Lootuse neem Lõuna-Aafrika Vabariigis, Eestis Pakri neem ja Purekkari neem, mille ots on mandri-Eesti põhjapoolseim punkt (59° 40' 31" N). Tuntud Neemed on ka dirigent Neeme Järvi ja ajakirjanik Neeme Raud, kellest viimane oli aastatel 1990–1992 Toronto ajalehe Vaba Eestlane asetoimetaja. Mis on poolsaare ja neeme vahe?
„Selget vahet poolsaare ja neeme vahel pole, kuid neemel on tavaliselt kolmnurkne kuju ja terav tipp. Väga väike neem on neemik. Võrdle: maa/säär.“ Nõnda kirjutab Eesti Entsüklopeedia. Kui nina, siis mõistagi ka SÄÄR (Sõrve säär) ja kõige väiksem TIRP (Sääre tirp Kassaris Hiiumaal). Tirp nagu kirp (väike, flea) või kujult kui sirp. Sääre tipus tirp, nina tipus tilk.
Poolsaare ingliskeelne vaste peninsula tuleneb ladinakeelsest paeninsula: paene = pea/aegu ja insula = saar. Vikipeedia on arvamusel, et neem on poolsaarest väiksem ja kitsam ning et poolsaari ühendab mandriga neemest väiksem maa/riba (strip of land).
Kui guugeldada (võrgust ehk internetist otsida Google’i otsingu/mootori abil) „Haapsalu geograafia“, siis ei ilmu ühtegi neeme, küll aga kolm HOLMi: Bürgermeistri holm, Krimmi holm ja Vasikaholm.
Briti inglise keeles on holm: „a small inland or inshore island“. Üldisemalt on selle tähenduseks väike saar ehk LAID (islet), saar järves või jões (eyot) ja kohati ka LUHT (flood-meadow, river-meadow, bottomland). Holm on vast kõige tuttavam Rootsi pealinna nimest Stockholm. Vana-norra keelest tähendab „holmr“ väikest saart.
Paljud saared oli kunagi neemed ja vastupidi, olenevalt merevee kõrgusest. „Endised laiud – holmid – ulatuvad nüüd põhja suunas kahe neemena merre,“ on kirjutanud eesti hüdro/bioloog Aare Mäemets.
Miks aga just Haapsalus kasutatakse sõna holm poolsaare ja neeme asemel, on tõenäoliselt seotud ranna/rootslaste keelemõjuga piirkonnale. VIIK tähenduses laht, lahe/sopp on Loode-Eesti murrakutesesse tulnud eestirootsi sõnast (vīk '(mere)laht'), mujal Eestis aga alamsaksa sõnast (wīk '(mere)laht'), annab teada etümoloogia sõnastik. Eestirootsi murretest on laenatud ka sama tüve tuletis – viiger – eestirootsi vīkar – viigis ujuv tegelane, laiguline hüljes, viigerhüljes (Pusa hispida, ringed seal).
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kolmen holmen, HolmenkollenHaapsalu vanalinn asub kahe OOSiga (vall/seljakuga, esker) poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks – Bürgermeistri holm ja Krimmi holm. Bürgermeistri holmi on nimetatud ka Pürjermeistri holm, Bürgermeister-Holm, Suur holm ja Suur-Holm.
Vasikaholm (ka Väike holm, Väike-Holm, ajalooliselt Marienholm, kutsutud ka Mariaholmiks) lõpeb pika kitsa Uussadama ehk Krimmi holmiga.
Krimmi holmi on varem tähistatud ka nimega „Sadama- ehk Maarjasaar“ (Hafen oder Marien Insel); kusjuures nimega Marien Insel on tähistatud ka tänane Vasikaholm. 1880. aastatel kasutati holmi kohta nime Maarjaholm – 1884. aastast pärineval linnaplaanil on holm tähistatud nimega Marienholm. (Vikipeedia) Heal kohal palju nimesid, siinkohal mitmed vägagi peened ja üleilmsed.
Järgmisel korral uurime laide ja rahusid. Üks kohalik RAHU on ka siinsel fotol. Seniks kõigile rahu.
Riina Kindlam
