Jaanid valmistuvad jaanideks ehk jaanipühadeks. Mitmuses. Jaanid on mitmused jaanid (pühad) ka. Antud Jaanid: siin väiksena kujutatud Jaan Tätte juunior ehk Meister Jaan ning lõbusate laulude looja ja laulja, habemik Jaan Pehk, vahel tuntud kui Orelipoiss, tegelikult reklaamisid nad selle pildiga hoopis talvist ühiskontserti JAANuaris Fotografiskas. Foto: Fotografiska Tallinn
Pööripäev, suvihari, suvepüha, jaanid. Jaanilaupäev, jaaniöö, jaanipäev, võidupüha. Kas tõesti nii palju korraga? Jah! Nimesid ja päevi; pidupäevaderodu! Suvine pööripäev oli 20.06, juba eile, kui te trükilehte loete. Sellega algab tähistamine. Õigupoolest ONGI kogu tähistamise alge ehk põhjuseks, kuid neid põhjusi on aja möödudes toredale ja väekale, valgele ajale juurde lisatud. „Ega küll küllale liiga ei tee,“ ütleb eestlane. Ega liig liiale. Inglise keeles on loomulikult sama väljend: You can't have too much of a good thing.
Jõulud, jaanid, pulmad, matused. Kõik on MITMUSES. Kestavad ju mitu päeva, väärivad / vajavad mitmust. Ja väikse algustähega. Kui just lauset selle sõnaga ei alusta.
Kui ühel tuttaval Jaanil on sünnipäev saabuval laupäeval, siis võiks põhimõtteliselt nimetada seda päeva hellitavalt Jaani laupäevaks. Aga kui on juttu jaanipäeva eelsest õhtust, siis on tegu jaanilaupäevaga.
20. või 21. juuni ehk jaanikuu ehk pärnakuu on alati aasta kõige pikem päev ehk suvine PÖÖRIpäev (summer solstice) põhja poolkeral. Selle teine nimi on suvine päevaSEISAK. Kokku kolm päeva on Tallinnas näiteks päev 18 tundi ja 39 minutit pikk. Aeg seisab, päike on pesas. See toimub siis tänavu 20., 21. ja 22. jaanikuul. Põhja-polaarjoonest (Arctic Circle) edasi põhja poole päike ei loojugi. Selle nimi on polaarpäev. Aga tagasi Eestisse...
Suvi- või suveHARI tähendab, et päike on kõrgel on HARIpunktis, nagu kukeHARI ja katuseHARIgi on kõrgel. Jaanilaupäev on päev enne jaanipäeva ennast. (Nagu enne jõule on jõululaupäev (24.12)) Jaanilaupäeval tähistavad eestlased ühtlasi (samaaegselt) ka VÕIDUPÜHA. Nii on see olnud aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.
See on ka „eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.“ (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Jaanilaupäeva õhtu, jaaniõhtu ja jaaniöö on kolm nime õhtuks enne jaanipäeva ennast, kui süüdatakse lõkked ja tähistatakse valguse võitu, suve ilu, sõpruse ilu ja armastuse võlu. On hulganisti maagilisi toiminguid, millesse eelnevad põlvkonnad on uskunud, mis on kõik seotud suure lootusega tuleviku suhtes.
Järgmine päev, 24. juuni on jaanipäev. Sel päeval on veel üks ilus komme, nimelt on kalmistustel ehk surnuaedadel SURNUAIAPÜHA, et mälestada kalleid lahkunuid.
Ei taha kohe üldse alkoholi joomist promoda (reklaamida), aga need tegelased ja see sõnademäng on jagamist väärt! Tegemist on paraku (paratamatult) alkoholi müüvate poeketi reklaamiga, aga pigistame selles suhtes korraks silma kinni või paneme päikseprillid ette. JAANILINNUD on tähistamiseks valmis. „Peale/lend jaaniostudele on alanud!“ Jaaniostude hulka kuuluvad ka jaaniROAD söögiks, eriti grillimiseks. Enne soenguid, rõivastumist ja prille olid need jaanilinnud siiski JAANAlinnud (ostriches). Kas jaanilind on isane ja jaanalind emane? Võiks ka nii olla. Foto: CityAlko Estonia
Vabariigi aastapäeval kutsutakse üleilmselt eestlasi üles tõmbama kätte kootud KIRIkindad ja -käpikud. Jaanipidustusteks võiksid naised tõmmata endale ümber kiriVÖÖD. Ükskõik millise kleidi või pidulikuma pluusi peale. Mõnede meeste rahvarõivaste juurde kuuluvad ka kootud VÕRKvööd, mida võiks ka tõmmata julgelt pidupäevaks ümber. Foto: Pärimus Disaini Facebooki lehekülg