PÕUD, omastav (mille mõju?) PÕUA, osastav (mida pelgad?) PÕUDA. ,,Kestvalt kuiv (või väheste sademetega) kuum ilmastik, mis ei võimalda taimedel rahuldada oma veetarvet,“ pakub Eesti etümoloogiasõnaraamat internetis. Tõepoolest, tänases 22. jaanikuu Postimehe ,,Maaelu“ lisalehes on artikkel ,,Taimed karjuvad kastmise järele“.

Saaremaal, ajaloolise Karja kihelkonna mail, kust teile kirjutan, taimede ,,karjumine“ vaikis täpselt kaks minutit enne Koidu käesirutust Ehale ehk enne päiksetõusu kell 4.24. Magasime aidas ja olin ärkvel; äratanud oli kauge müristamine. Oli esimene suvise pööripäevajärgne öö ja tavatult vaikne võrreldes eelnevate kevadkülaskäikudega saarele. Kas käod ja ööbikud olidki väsinud või janused või pakkus äikese õhurõhumuudatus neile jõudehetke?

Päästeamet andis teada, et alates 14. juunist algas üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.

„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet. „Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.

Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti: https://www.ilmateenistus.ee/i...

Eesti Metsloomaühing on oma Facebooki lehel meelde tuletanud: ,,Kas Sinul on palav? Kui jah, siis on lindudel-loomadel samuti! Kuumalained mõjuvad nendele tegelastele eriti rängalt linnakeskkonnas, kus on vähe püsivaid veesilmi. Et aidata meie lindudel-loomadel see kuum aeg paremini üle elada, jäta neile veenõu.

Tuletame ühtlasi meelde ka seda, et äbarikuna näivaid linnupoegasid on palju liikvel. Võid neilegi jätta lähedusse madala veekausikese, kuid kindlasti ära vala vett ise neile noka vahele – nii teed rohkem kahju kui kasu! Vesi satub suure tõenäosusega neile otse kopsu, millest võib areneda kopsupõletik või linnupoeg võib lausa uppuda. Ka väga väike kogus võib palju kurja teha.“

Sõnas põud on peidus õud. Ja oht ja mure. ,,Inimese kaasatus võib pigem suurendada põua mõju jätkumist, mis on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates 1970ndatest inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest,“ kirjutab Vikipeedia.

Liivi keeles on sama sõna pȭda ,,kuum ja kuiv“, vadja keeles põuta ,,kuiv päikesepaisteline (ilm)“, soome pouta ,,sademeteta ilm; põud“, isuri pouda ,,sademeteta ilm“, Aunuse karjala poudu ,,soe kuiv ilm, selge (suve)ilm“, lüüdi poud ,,sademeteta ilm“ ja vepsa poud ,,sademeteta ilm“.

Sõna põud võib ka kasutada olukorra kohta, kus kedagi või midagi napib, on ebapiisavalt. ,,Eesti A-koondis murdis väravatepõua“ on näide jalgpalli kirjeldava artikli pealkirjas. Sünonüümideks on defitsiit, puudujääk, puudus, vajakajäämine, nappus.

Varem polnud märganudki, et Virtsu sadamas ei ole ühtegi puud. Aga kui päike lõõmab ja rändad pikakarvalise kassiga, kel keel vestil, siis otsid meeleheitlikult puu varju nii kaua, kui parvlaeva ootad. Valitseb suurte puude põud. Auto õhujahutus ei ole ka mõistlik lahendus, kui ei ole sõidus. Muhu saare Liiva poe parklas oli ainus varjulaik suure kaubiku (kaubaauto) taga, kuhu end sättisimegi. Üpris meeleheitele ajav ja tõsiselt mõtlemapanev olukord.

Tänu meie kandi päästvale sajule ja pilves hommikule tuli meiega kalmistuteringile kaasa ka tädi Pilvi. (Kellele mõistagi tuli õnne soovida pilves ilma puhul, mida polnud enam kui kuu aega nähtud! Lisaks on tema poeg põllumees...) Pilvi väitis, et eelmise päeva leitsakuga ei oleks ta mingil juhul majast lahkunud. Niisiis saime koos veeta mitu mõnusat ja tegusat tundi kalmistutel Saaremaa südames, kus järgnevatel päevadel toimuvad surnuaiapüha jumalateenistused. Soovime samasugust pingelangust ja lohutust – veeõnnistust! – kõikidele ja kõigele looduses ning ohutut jaani ja suve jätku!

Riina Kindlam, Koikla

Eestlased Kanadas

TRENDING