Kuna ristiusk levis võõrkeelsena, siis tuleks kristlikku sõnumit nii originaalis kui tõlkes võtta tõlgendusena.
Vähesed oskavad tänapäeval ladinakeelset teksti veerida ning isegi küsida, miks enamus religioosseid tekste selles keeles on. Koorilauljatelt oodatakse tihti mitme keele oskust või vähemalt hääldamisepuhtust. Õnneks on eesti keelel see eelis, et ta on ladinakeelega ühtne: igal tähel on alati sama kõla, kui just murdesse ei lähe. Seda ei saa kuidagi öelda inglise keele kohta. Seetõttu on rõõmustav, kui on võimalus tõlkes kuulata, kas ladina- või ingliskeelset.
Selline võimalus avanes palmipuudepüha jumalateenistusel Vana-Andrese kirikus, kui kaks ühendatud kirikusegakoori (Peetri koguduse „Cantate Domino” ja Vana Andrese segakoor) esitasid Helmi Betlemi tõlkes John Staineri „Crucifixion” — meie keeles „Ristilöömine”. Kordusesitus toimub Peetri kirikus Suurel Reedel.
Helilooja John Stainer, kelle ülestõsmisepüha märkivat loomingut Helmi Betlem soovis ja suutis tõlkida, ei olnud ise teosega rahul. See olevat aga geeniuste tunnusmärk, miks kriitikat eirata. Stainer oli mitmes mõttes too inglise helilooja, kes täitis lünga anglikaani vaimulikus muusikas Purcelli ja Elgari vahel — ajastu, mis võis sel maal pikemana paista, kui ta oli. Stainer ise ei olevat olnud rahul selle loominguga, tituleerides seda oma eluajal „rämpsuks” (rubbish). Looming on aga võrreldatav mitmeti Händeli ja Mendelssohni kõrgsaavutustega — kindlasti põhjus, miks Betlem seda tõlkis ja kaks koori seda esitasid.
Vana-Andrese pühamus on hea koore kuulata rõdult. Stainer, ise kunagi St. Pauli katedraali organist, oleks kiitnud heaks otsuse, kuna kooride ühishääl kõlas sinna hästi. Stainer vis kirjutas teose SATB solistidele koos retsitatiiviga. Selles esituses, Rosemarie Lindau täpses juhatusel oli kõnelejaks Evi Dulder, põhisolist oli bass Andres Raudsepp, samuti soleerisid alt Reet Lindau-Voksepp ja koorijuht Rosemarie Lindau sopranina ise. Tuleks siinjuures rõhutada, kuidas kahe õe duett „Taeva poole tõsta oma pale”, oli liigutav ja oleks kindlasti Stainerilegi südamesse soojalt saabunud.
Andres Raudsepp võiks ka püha Pauluse katedraali oma puhta hääle ja diktsiooniga täita; Vana-Andreses — seal ta seda kinnitas. Evi Dulder kõnelejana puhtalt ja vabalt näitas, miks tema on meil hinnatud etleja.
Koorilaulu toetasid klaveril Asta Ballstadt ja orelil Lembit Avesson.
Kurta tuleks siin natuke, kuna (paratamult, vist) meie vananevad koorikoosseisud ei jõua enam esitada vajalikke crescendosid ega fortissimosid, mis sellistes kantaatides on tähtsad, kui on saade olemas.
Saade oli aga paigas. Koorilaul oli samuti, kuna ainus a cappella osa, kantaadi lõpp, “Kõik on lõpetud” — jõudis vist iga kuulaja südamesse.
Usun, et John Stainer oleks võimaluse korral kiitnud etendust.
Eestikeelne esitus ei muutnud sugugi — pigem lisas — teosele seda, mida helilooja ise kartis, et ei olnud saavutanud. Kantaat, mis ehk omal ajal „Gerontiusega” ei suutnud konkureerida, on demonstreerinud püsivust.
Kiitus ühendkooridele, eriti solistidele oma pale andmast ülestõstvale heliteosele.
„Ristilöömine” Vana-Andrese kirikus (1)
Eestlased Kanadas | 26 Mar 2002 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
„Kuna ristiusk levis võõrkeelsena, siis tuleks kristlikku sõnumit nii originaalis kui tõlkes võtta tõlgendusena“ Mille tõlgendusena?
Eestlased Kanadas
TRENDING
