Kevadesinemine toimus 15. mail Yorgi ülikooli Burton Auditooriumis. Hea oli tõdeda, et Ritmika on ikka eestlastele tõmbejõuks. Kuigi enamus Ritmika perest peegeldab Kanada multikultuurset mosaiiki, oli saalis kuulda pea igast nurgast eesti keelt. Vanemad ja vanavanemad olid tulnud laste, lastelaste aastapikkuse töö tulemusi vaatama, eestlasi on just rohkem nooremate võimlejate hulgas. Ritmika treenerite hulgas on märkimisväärne, kui mitte isegi lõviosa eestlaste — Annely Riga, Kairi Tireli ja Helle Varriku — õlgadel. Samuti tuleb tänu avaldada eestlannast abitreener Cristina Raimondole.
Teadustaja Vivian Mägi-Thomson kinnitas, et Ritmika on isegi täna, vaatamata sellele, et liikmed on peamiselt muulased, eestlaste organisatsioon, mis võimlemise kaudu reklaamib ka meie pisikest riiki siin võõrsil ja rahvusvahelistel võistlustel. Ta avas kevadesinemise, heites pilgu ajalukku, andes ülevaate sellest, kuidas Riga ja Kasekampi pingutustest kasvas välja üks Kanada juhtivaid rütmilise võimlemise klubisid. Aastate jooksul on Ritmikas töötanud 70 treenerit, enam kui tuhat võimlejat on kuulunud klubi ridadesse, mõned naudinguks ja tervisevõimlemiseks, teised võistlusvõimlejatena. Eliitvõimlejad on võistelnud või esinenud igas maailmajaos, teadustaja andis aukartust äratava nimistu, kus ja kunas, samas näidati lavaäärsel ekraanil fotosid 25-aastasest minevikust.
Hõbejuubelil tervitasid Ritmikat kirjalikult Toronto meer David Miller, Eesti Olümpia Komitee, Eesti aupeakonsul Kanadas Laas Leivat ning nii Ontario kui Kanada rütmilise võimlemise organisatsioonide esindajad. Vivian Mägi-Thomson lõpetas avamise viimase tervituse lugemisega, seda eesti keeles, tervitus oli tulnud Annely Riga esimeselt treenerilt faksi teel Tallinnast.
Rütmilise võimlemise võlu ja külgetõmbejõud paistab just olema selles naudingus, mida kõige nooremad sädelevate naeratustega oskavad edasi anda. See on Ritmika edu ja püsivuse saladuseks — oskus süstida „fun'i“ ja seda säilitada aastast aastasse. Seda kinnitas näiteks Kelly Couttsi esinemine. Kelly Coutts kasvas Ritmika ridades üles, ta on tänaseks klubi tegevusest lahkunud, õppides ülikoolis nüüd tantsu. Kuid hõbejuubel tõi ta tagasi vanade sõprade ja treenerite keskele, ning tema oma loodud tants oli kahtlemata kevad-show individuaalesinemiste tippe.
Paraku Ritmika kaks kõige tunnustatumat rahvusvahelist võistlejat — USA olümpiakoondise liige Mary Sanders ja Kanada koondise liige Alexandra Orlando — ei saanud kohal olla ega esineda. Sanders, kes nüüd elukutselisena kuulub Cirque du Soleil truppi, oli võõrsil; Orlando võistles samal päeval Bakuus. Kuid Carly Orava ja Nathalie Ngo, Rosaria Mickise jt tipptasemel esinemised kinnitasid, et klubis on järelkasv olemas, publik ilma ei jäänud.
Vaheajaga peaaegu kolm tundi kestnud juubeliesinemine ei paistnud noori väsitavat, ühine finaal oli hoogne ja särtsakas, lae alt allalastud õhupallid lisasid pidulikku meeleolu. Nagu kombeks, hinnati programmi lõppedes staazhikamaid klubiliikmeid. 10-aastase Ritmika märgi sai Eva Kütti, 25 aasta liikmete hulgas oli eestlanna Mia Wall. Ritmika president Annely Riga avaldas oma lühikeses lõpukõnes tänu kõigile, kelleta need esimesed 25 aastat poleks saanud nii edukalt kulgeda. Võimlejate pere kogunes hiljem siis pidulikule banketile, kus kindlasti alustati arutlusi juba järgmise veerandsajandi tegevuse kohta.
Õnnitlusi mitte ainult rütmilise võimlemise tunglakandjale Kanadas, vaid ka meie rahvusvärvide hoidjale ning tutvustajale nii Kanadas kui ülemaailmselt, Ritmikale!