Robert Amsterdam, Mihhail Hodorkovski advokaat
Läinud nädalavahetusel Moskvas ja Peterburis peetud meeleavaldusest osavõtjate räigele laialipeksmisele järgnenud arutelu põhiküsimuseks oli: miks ikkagi Vene võimud sedaviisi üle reageerisid?
Paraku pole see õige küsimuse püstitus. Nad ei reageerinud kübetki üle. Neil on, mida karta, ja see oli nende hirmudele vastav reaktsioon.
Mittelegitiimsel režiimil on kartmiseks alati põhjus. Kas või seetõttu, et nende jalgealuse teevad tuliseks poliitilised vangid.
Ja ma ei räägi sugugi vaid minu klientidest, vaid ka trellide taha saadetud teadlastest – Igor Sutjaginist ja Valentin Danilovist, kes pole Euroopa meedias samavõrd tähelepanu pälvinud kui Mihhail Hodorkovski. Aga kõik nad on vanglas, ilma et milleski süüdi oleksid.
Me elame ajal, kui Gerhard Schröder saab olla liidukantsler ja seejärel võtta hiiglasliku lotovõiduna vastu gaasijuhtme konsortsiumi juhi koha.
Ta võib riigijuhina kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kahe aasta jooksul 45 korral ja hiljem minna Soome gaasijuhtme osas lobitööd tegema ning rääkima, milline demokraat Putin tegelikult on.
Putini heakskiidul alustatud kohtuasi Jukose ja Hodorkovski vastu pole mitte lihtsalt vastuoluline, vaid täiesti seadusevastane. Ja meie elame Euroopas, mille liidrid ei julge seaduslikkusest rääkida.
Võtame veel ühe näitena Euroopa energiaharta, millele on alla kirjutanud hulk riike. Aga vaid Putin on võtnud seisukoha, et harta täitmine pole ilmtingimata kohustuslik.
Samasugust suhtumist on ta ilmutanud Euroopa inimõiguste konventsiooni suhtes. Alles hiljaaegu andis Gruusia Euroopa Inimõiguste Kohtusse vastavasisulise hagi.
Legitiimsed riigipead ei lase tänavatel naisi ja vanureid laiali peksta, vähemalt mitte sedavõrd tihti. Ma ei väida, et nad seda kunagi ei tee, kuna olen ise mõnda aega elanud Ameerika Ühendriikides.
Kuidas saab siiski mees, kes müüb Teheranile tuumatehnoloogiat, maailma liidritele Münchenis epistlit lugeda? Kuidas saab seesama tegelane, kes on kinni keeranud Ukraina ja Valgevene gaasikraani, õpetada Euroopa Liidule õiget naabruspoliitikat?
Kuivõrd peaks kõigele sellele reageerima?
Kõige mõttetum on hakata vastuseks ründama Putinit. Esiteks seetõttu, et teda on liiga lihtne rünnata – ta on autokraat, kes lihtsalt ei hooli seadustest. Teiseks ei hooli ta suurt ka enda mainest.
Tuleks rünnata hoopis Schröderi-taolisi liidreid. Ja ründamise all mõtlen ma sõnaselget kritiseerimist ja hukkamõistu.
Nii nagu te Eestis saite omal ajal välja nõuda MRP salaprotokollid, võiksite Schröderi siia saabudes nõuda temalt välja Putiniga sõlmitud pakti salaprotokollide sisu ja millist rolli kõiges selles mängib Vene-Saksa gaasijuhtme projekt.
Tõde Moskva tänavatel aset leidnud sündmustest on meile kõigile palja silmaga näha.
Venemaa praegused võimud peksavad tänavale tulnud inimesi mitte seetõttu, et nad on väga arukad, vaid sellepärast, et nad kardavad.
Kokkuvõtte Robert Amsterdami esinemisest Tartu Ülikooli Õigusinstituudis pani kirja Igor Taro.
Robert Amsterdam: Kremli hirmud PM
Arvamus
TRENDING
