Merilin Kruuse
www.DELFI.ee
Tervise arengu instituudi uuringute põhjal võib öelda, et on kasvanud koolilaste hulk, kes pere majandusliku olukorra tõttu lähevad õhtul söömata magama.
Tervise arengu instituut on teinud viimase kümne aasta jooksul põhikooliealiste õpilaste tervisekäitumise kohta kolm uuringut ning avaldanud need vastavalt 2002., 2006. ja 2010. aastal.
Uuringute järgi pole võimalik öelda, kui palju on neid lapsi, kelle jaoks soe koolieine on ainuke soe toidukord päevas, kuid uuringuid läbi viinud tervise arengu instituudi vanemteadur Katrin Aasvee rääkis Delfile, et majanduslikel põhjustel söögikordadest loobuma pidanute arv on kasvanud.
Tühja kõhuga magamaminekut peetakse Aasvee sõnul vaesuse näitajaks. „2006. aastal oli palju neid, kes oma talje peale mõeldes õhtuti ei söönud. Oli näha, et majanduslik olukord oli nende laste peres väga kõrge. Võiks öelda, et sel aastal on õhtuti mittesöömine tõesti juba majandusliku olukorra näitaja,“ rääkis Aasvee.
Toidu puudumise tõttu tühja kõhuga magama läinuid oli 2002. aasta uuringu järgi 18,8 protsenti, 2006. aasta uuringu järgi 11,1 protsenti ja 2010. aasta uuringu järgi 15,7 protsenti.
Koolilõuna kvaliteet motiveerib sööma
Ka hommikueine kohta öeldakse 2006. aasta uuringus, et selle söömise harjumused ei sõltu majanduslikust olukorrast. Siis väitis 15 protsenti küsitletud õpilastest, et ei söö koolipäevade hommikul midagi.
Viimase uuringu järgi ei söö hommikust ühelgi päeval nädalas 14,2 protsenti õpilastest. Hommikust sööb seega nüüd rohkem õpilasi, kuid mittesöömine on enam seotud pere majandusliku olukorraga.
2002. aasta uuringu järgi ei söönud hommikul või sõi ebaregulaarselt veerand õpilastest. Siis öeldi uuringus, et õpilaste toitumises on tähtis koht koolilõunal, kus pakutava toidu kvaliteet ja mitmekülgsus olid aastate jooksul paranenud ja see omakorda suurendanud koolis söövate laste arvu.
Tollases uuringus märgiti ka, et tasuta koolilõuna ei motiveeri koolis rohkem sööma. Sooja koolilõuna sööjaid oli 2001/2002 õppeaastal 75 protsenti. Viis aastat hiljem koolilõuna kohta ei küsitud, kuid lõunaks sõi sooja toitu nädala jooksul siis 53,4 protsenti õpilastest.
Viimases uuringus sooja lõunasöögi kohta enam üldse ei küsitud. Aasvee selgitas, et uuringu küsimused on rahvusvahelised ja kuna tuli tasuta koolilõuna, siis kaotas küsimus mõtte.
Rohkem õpilasi on pere vaesuse tõttu näljas DELFI (2)
Eestlased Eestis | 02 Sep 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Andmed tunduvad loogilised. Eesti on kihistunud. Muide, USA protsendid on ligikaudu samad. Lisaks veel et suur osa lapsi elab rämpstoidul, mis muidugi ajutegevusele hästi ei mõju.
Lisan juurde, et selle "uurimise" tulemused ilmusid juba KOLMANDAL koolipäeval. Huvitav oleks teada, kas Idanaabri raghalisel toel.
Internetist võite lugeda, et sama "instituudu" andmetel ei kandvat tervelt 82% eesti naistest enaga kasas kondoome. Usutavasti selle "teadusasutuse" 145 palgalist ametnikku kannavad kõik tööl käies kondoome kaasas...
Internetist võite lugeda, et sama "instituudu" andmetel ei kandvat tervelt 82% eesti naistest enaga kasas kondoome. Usutavasti selle "teadusasutuse" 145 palgalist ametnikku kannavad kõik tööl käies kondoome kaasas...
Eestlased Eestis
TRENDING
