03. veebruar 2016
www.DELFI.eeValitsuse pressikonverents
Taavi Rõivas
Foto: Ilmar Saabas
Eesti valitsuse seisukohalt edastab liitlasvägede ja USA sõjaline kohalolu meie regioonis olulist heidutuse sõnumit ja valitsus teeb endast kõik oleneva, et olla meie kõige olulisemale strateegilisele liitlasele suurepärane võõrustaja, ütles peaminister Taavi Rõivas.
Peaministri sõnul on president Obama eilne otsus neljakordistada 2017. aasta eelarves rahalisi vahendeid 3,4 miljardini toetamaks USA sõjalist kohalolu Euroopas selgeks kinnituseks, et Ameerika Ühendriikide ja liitlaste kohalolek Eestis jätkub ning meie käekäik on Ühendriikide jaoks äärmiselt oluline.
"Seda on kinnitanud nii president Obama, kaitseminister Carter kui ka staabiülemate komitee esimees kindral Dempsey oma visiitidel Eestisse. Selle kinnituseks on Eestis kohal olev järjekorras juba kaheksas kompanii suurune maaväeüksus USA maaväe 2. ratsaväerügemendi 3. eskadronist. Sõnum on selge: me liigume kindlustunde suurendamiselt tegelikule heidutusele, mis on Eesti pikaajaline eesmärk olnud. Euroopa julgeolek suureneb ning see poliitika on püsiv," kinnitas valitsusjuht.
Aastateks 2015-2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks.
"Vabariigi valitsuse selge prioriteet on liitlaste kohalolu suurendamine ja põlistamine Eestis. Eesti pingutab iseseisvalt ja koostöös liitlastega, et siinne taristu ja väljaõppevõimalused vastaks liitlaste vajadusele. Valitsus on valmis katma ka suureneva kohalolu korral liitlaste vastuvõtu kulud selliselt, et see tuleks lisaks meie iseseisva kaitsevõime vajaduseks kuluvale 2%-le. Meie valmisoleku taha liitlaste kohaloleku suurendamine jääda ei tohi," leidis Rõivas.
Aastateks 2015-2019 on valitsus eraldanud 40 miljonit eurot liitlastele vajaliku taristu ehitamiseks. Ainuüksi 2016. aastal planeerib riik investeerida 10,1 miljonit liitlaste taristu arendamisse. Selle eest rajatakse Tapa linnakusse liitlaste kasarmu, parandatakse väljaõppevõimalusi keskpolügoonil ning ehitatakse välja Tallinnas NATO staabielemendi hoone. "Paljud nendest taristuprojektidest on juba töös. Näiteks uus Tapa kasarmu on plaanis võtta kasutusele juba sel suvel ja tõenäoliselt saavad esimestena neid hooneid kasutada meie liitlased USA-st ja Saksamaalt," märkis Rõivas.
Ameerika Ühendriigid toetasid tankitõrjesüsteemi Javelinide hanget 33 miljoni dollariga ning on tänaseks investeerinud Eestisse ligikaudu 35 miljonit dollarit taristu arendamiseks Ämaris ja Tapal. "USA pioneerikompaniid on alates 2015. aasta suvest Eestis juba teinud üksjagu tööd – Keskpolügoonile on ehitatud tankiteed ning erinevaid tugihooneid ning lõhkeõpet võimaldavat õpperajatisi. Ameerika Ühendriigid kavatsevad oluliselt investeerida vajaliku taristu rajamisse ka 2016. aastal, kokku on Tapale ja keskpolügoonile planeeritud rajada erinevaid objekte rohkem kui 18 miljoni dollari ulatuses ning Ämari lennubaasi investeerida umbes 20 miljonit dollarit, et mitmekesistada veelgi Ämari lennubaasi väljaõppevõimalusi erinevat tüüpi harjutuste ja lennuvahendite vastuvõtmiseks," tutvustas peaminister.
"Ämari lennubaasi tingimused on tegelikult täna juba head - sellest annavad tunnistust nii jätkuvad NATO Balti õhuturbe missiooni rotatsioonid kui USA õhuväe hävitajate osalusel toimuvad õppused, sh septembris Ämaris maandunud F-22 hävitajad. Ka Eesti panustab sellesse võõrustava riigi toetuse näol. Näiteks NATO õhuturbemissiooni toetuseks panustame iga aastaselt umbes 1,6 miljonit eurot, et toetada rotatsioonide osalisi majutus-, kütuse ja transpordikulusid," sõnas Rõivas.
