Peaminister Taavi Rõivas ütles esmaspäeval Californias Stanfordi ülikoolis peetud kõnes, et Ameerika Ühendriigid on Eesti jaoks olulisim liitlane julgeolekupoliitikas, sealhulgas küberkaitses.
http://www.postimees.ee/301979...
Peaminister tõstis esile Eesti ja Ameerika Ühendriikide häid suhteid ning avaldas tänu selle eest, et USA ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist 1940ndatel. «20 aastat tagasi lahkusid Vene väed Eestist. 10 aastat tagasi liitus Eesti NATOga. Saavutasime need ajaloolised verstapostid tänu USA toetusele. Kolm kuud tagasi kinnitas president Obama, et Tallinna kaitsmine on täpselt sama tähtis kui Pariisi, Londoni ja Berliini kaitsmine,» rääkis Rõivas, kelle sõnul on Euroopas stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel oluline roll just USAl.
«Jälgime Venemaal aset leidvaid arenguid väga hoolega, eriti mis puudutab selle riigi mitteametlikku sõda oma naabriga. Need arengud ei ole meid üllatanud. Venemaa liigub diktaatorluse suunas, mitte tunnistades rahvusvahelist õigust, kokkuleppeid ega norme. Venemaa on teinud väga selgeks, et neutraalsusele pole kohta, olla saab vaid Venemaa poolt või vastu,» tõdes Rõivas.
«Võibolla me ei peaks nimetama meie praegust julgeolekuolukorda uueks Külmaks Sõjaks või Külma Sõja järgseks perioodiks vaid peaksime seda pigem nimetama võltsrahuks, sest Venemaa kasutatavad meetodid on omased moodsale sõjapidamisele, millega on võimalik saavutada sõjalisi eesmärke, kuid seda ei peeta sõjaks traditsioonilises mõttes.»
Peaministri sõnul peaks Euroopa jätkama praeguse situatsiooni valguses jõupingutusi diplomaatiliste lahenduste suunal, olles siiski teadlik sellest, et Putini Venemaa jätkab oma praegust kurssi. «Praegune julgeolekukeskkond jääb meiega pikemaks ajaks. See ei ole lihtsalt halb ilm - see on kliimamuutus,» sõnas Rõivas.
«Eesti on hea näide läbimõeldud riigikaitsest - tugevdame iseeneda julgeolekut läbi laiapõhjalise riigikaitsemudeli ning teiselt poolt läbi NATO liikmelisuse. NATO kohalolek Balti regioonis peab jätkuma ning suurenema,» rääkis ta ning tõi näiteks USA sõjalise kohaloleku Euroopas, mis on taganud ka Euroopa stabiilsuse.
«Ehkki riigi julgeolek on hindamatu väärtusega, kavatseb Eesti jätkata SKTst kahe protsendi panustamist kaitsekulutustesse,» ütles Rõivas. Sarnaselt Eestile panustab kaitsekulutustesse sama kõrge SKT protsendiga veel USA, Suurbritannia, Kreeka, Prantsusmaa ning Poola.
Peaminister tõdes, et Eesti põhiline julgeolekualane väljakutse paikneb meist ida pool, peab riik siiski valmis olema ka rünnakuteks, mis tulevad teistest suundadest, pidades eelkõige silmas küberrünnakuid ning Eesti valmisolekut võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja IT-lahendusi küberrünnakutega võitlemisel. «Küberjulgeolek on julgeolekumõõde, millega tuleb aktiivselt riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil tegeleda,» sõnas peaminister.
Rõivas tutvustas Stanfordi ülikooli teda kuulama tulnud paarisajale inimesele ka Eestis kasutusel olevaid digilahendusi. Ta ütles, et need edulood on andnud hoogu kogu riigi arengule. Peaminister rääkis lähemalt internetis valimisest, e-maksuametist, digiallkirjastamisest ja uusimast võimalusest laiemal maailmal sellest kõigest osa saada ehk Eesti e-residentsusest. «Tugev info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on meie edu üks alustalasid,» kinnitas ta.
POSTIMEES.ee»Eesti uudised
