See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/romaan-jumala-poolt-huljatud-jan-beltran-tallinn-2011/article31991
Romaan „Jumala poolt hüljatud”, Jan Beltrán Tallinn 2011
06 Apr 2011 EWR Online
 - pics/2011/04/31991_1_t.jpg
Barcelonas elava kirjaniku Jan Beltráni kolmas romaan „Jumala poolt hüljatud“ jutustab nagu eelmisedki elu varjukülgedest. Seekord kulgeb tegevus Lissabonis, kus ka autor ise on elanud viis aastat.

Lugu räägib vanast üksikust mehest, kes laseb end elusalt sisse müürida. „Massaud tajub, kuidas kõik – tema ise ja Lissabon – vaikselt laguneb.“ Eluga hüvasti jätva eraku mõtisklustes avanevad lugejale peaosalise mineviku keerdkäigud ja selle salapärase linna väravad. Ent mitte ainult Massaudist ja Lissabonist ei ole see raamat – tegelaste kaudu pääseb lähemale Portugali ajaloole, kultuurile ja rahvale, kes kõõlub Euroopa serval imede aia müüril, oodates taeva märke.

Peale kultuuri ja ajaloo on romaanis oluline, nagu ikka Beltráni loomingus, elu ise oma suuruses, armastus, sõprus. Seepärast sobib teos nii gümnasistidele kui ka neile, kel kooliaastad ammu seljataga. Toeka lugemisena mõjuvad ka romaani põimitud vahepalad ja faabulad.
„Beltrán on uue aja väliseesti kirjanik ja tundub, et tal on õnnestunud vabaneda meie kirjanduskaanoni igitõsisest taagast. Tema raamatutes on tunda uut hingamist,“ ütleb kirjanik ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldmaa.

Raamatut saab osta:
http://www.kriso.ee/Jumala-poo...
Jan Beltráni e-raamatud:

Tõsieluromaan „Nora” (2010)
http://pood.rahvaraamat.ee/raa...

Tõsieluromaan „La mala vida ehk neetud elu“ (2009) http://pood.rahvaraamat.ee/raa...

Lissabon. Suletud müüride vahel tuksleb üks väeti ja väsinud süda ning ootab oma lõppu. Teelõik, mis lahutab kaduvikust, on kui painajalik unenägu. Vana mehe hingehaavu noolib taltsutamatu üksilduse leek, mida võib lämmatada vaid surm. Ta mõtleb möödunud elule, mida üha valjemini tiksuvad minutid hetk-hetkelt kustutavad, nagu kustuvad ka tuled tema mälestustemajakas. Või on tegu hoopis ähmase ettekujutusega möödunust, ühe hinge rännakuga ajas, mis on hoomamatu nagu merre visatud teokarbist järele jäänud lainetus ...

Mitte keegi ei kuule ta tundekeeli purustavat hüüet. Massaud tajub, kuidas kõik - tema ise ja Lissabon –- vaikselt laguneb. Ka aeg. Niisama vaikselt, nagu varisevad ta verejões seisvad meenutuste müürid.
Oliver R. Topper
kirjastaja, toimetaja
Märkmed: