„Euroopa on hetkel äärmiselt põnev aeg. Ühelt poolt nõutakse Euroopa üha sügavamat lõimumist ja tihedamat koostööd, samas on poliitilisi jõude, kes sooviksid liikuda kardinaalselt vastupidises suunas. Euroopa Liidu kujundavad debatid on praegu eriti aktuaalsed, ja seda ka Eestis. Et need mõttetalgud ei pea ilmtingimata toimuma ainult poliitilistes ringkondades, siis on meil hea meel näha tänases auditooriumis ka ettevõtjaid, ülikoolide juhte, ajakirjanikke, riigiametnikke ning arvamusliidreid,“ ütles Arto Aas.
Oma kõnes, mis kandis pealkirja „Eesti Euroopas: vaade tulevikku“, tõstis Herman Van Rompuy Eestit esile kui ühte tehnoloogiliselt kõige kiiremini edenenud, demokraatliku ja innovaatilist ning tulevikku vaatavat Euroopa Liidu riiki. „Möödunud majanduskriisi taustal pöörasid paljud oma pilgu kriisist muljetavaldavalt taastunud Eesti poole, et saada inspiratsiooni ja julgustust,“ ütles Rompuy.
Rompuy osutas, et nüüd, kui kriis on taandumas ja eurotsoon
stabiliseerumas, on esmatähtis keskenduda seatud eesmärkide täitmisele, nii nendele, mis on kokku lepitud varem kui ka uutele. Rompuy tõi oluliste eesmärkidena esile ühtse panganduskontrolli süsteemi juurutamine edasiste panganduskriiside vältimiseks, ühisturu tugevdamise ning vabakaubandusleppe sõlmimine Euroopa Liidu ja USA vahel, mis looks mõlemal pool uusi töökohti. Eesti kontekstis rõhutas Rompuy vajadust välja ehitada Rail Baltica ja ühendada Eesti energiasüsteem ülejäänud Euroopaga, et kaoksid nn energiasaared.
Rompuy avaldas erilist rõõmu selle üle, et Eesti liitus eurotsooniga ajal, kui euro oli kriisis. Sellega lisas Eesti ta sõnul usku eurosse ja näitas, et euro on endiselt atraktiivne. Samas märkis Rompuy ära Eesti suure tööpuuduse ja kutsus üles rakendama meetmeid sellest ülesaamiseks.
RIIGIKOGU PRESSITEADE