7. Ameerika spekuleerib tänapäevani selle üle, kui palju teadis president Reagan seaduse rikkumisest Iraani afääris. Ameerika kongress viis läbi uuringu, kus kolonelleitnant Oliver North, noor siiras ja vapper merejalaväemundris mees, esitas 1987. aastal tunnistusi oma salategevustest Nicaragua džunglites, Washingtonis ja Iraanis. See oli meediatsirkus ja poolitas Ameerika ühiskonna kaheks. Ühed arvasid, et North oli kangelane, patrioot, ja teised pidasid teda kurjategijaks. Need ülekuulamised mõjutasid alguses väga negatiivselt Reagani populaarsust. Uurimuses leiti, et Reagani süü oli ainult selles, et tal polnud küllalt korralikku ülevaadet asjast ja et ta ei hoolinud seaduserikkumisest. Kolonel North oli võtmeisik Iraani afääris. Huvitav on märkida, et tema lapsepõlvekodu oli minu maja kõrval, kus ma elasin Philmontis, New Yorgis. Oliver North oli nii populaarne, et meie väike linn Philmont tegi ettepaneku muuta linna nimi Philmont, Olliwoodiks.

Igatahes oli see aeg, mil mulle meenus, kui puhtad olid tõesti Ronald Reagani käed.

8. Ronald Reagan oli antikommunist.
Minu abikaasa Heli küsis minult, kas ma olen Reagani poolt või vastu. Ma vastasin talle, et asi pole nii lihtne. Kui ma olin San Francisco kunstikoolis, siis oli Reagan meile sama nagu Mubarak on täna Egiptuses. Aga selle eest, et ma täna elan Eestis, tuleb minu arvates väga paljus tänu sellele, et Reagan oli suur antikommunist.

Reagan küsis: „Millest sa tunned ära kommunisti?“ Ja vastas: „See on see, kes loeb Marxi ja Leninit.“ Küsimusele: „Ja kuidas sa tunned ära antikommunisti?“ vastas ta: „See on see, kes saab aru, mida ta loeb, kui ta loeb Marxi ja Leninit.“

9. 1980. aastal võitis Reagan lausa häältelaviiniga demokraatide kandidaati Jimmy Carterit ja sai Ameerika presidendiks. Ta lubas riigimakse alandada, sõjaliste kulutuste eelarvet suurendada, aga hoida samas riigieelarve tasakaalus.

Mul oli Carterist isegi kahju, sest ma arvasin, et saatus oli tema vastu karm. Ma isegi saatsin talle ühe maali, mille ma tegin ühest üksikust kalamehest, sest Carter oli kord maininud, et ta tahaks lihtsalt kala püüda. Ma sain isegi tänukirja Valgest Majast.

Valimistel spekuleeriti, kas nii vanal mehel kui Reaganil on loomulik juuksevärv. Keegi mainis, et president Reagan ei värvi oma juukseid, need on lihtsalt enneaegselt oranžiks läinud.

Oli palju spekuleerimist ka selle üle, kas ta on täie mõistuse juures, sest selgus, et tema naine Nancy konsulteerib regulaarselt ühe astroloogiga selle üle, millal Ronny võib midagi teha või millal ta seda ei tohi. Selle peale ütles minu abikaasa, et näed, tema pole see ainus hull! Ka mu naine tunneb suurt huvi astroloogia vastu ja uurib iga päev horoskoope.

10. Reagani kõige kuulsam lause on: „Härra Gorbatšov, tõmmake see müür maha!“

Reagani välispoliitika põhieesmärk oli, et ta kuulutas ametlikult välja: Nõukogude Liit on kurjuse impeerium. Ta nõudis vaba maailma valmistumist sõjaks rahu ajal. Just see massiivne valmistumine, sõjavarustuse muretsemine ja suurte investeeringute tegemine sõjateadusesse, eriti tähesõdade programm, olid need asjad, mis ajasid N Liidu pankrotti.

Kui Mihhail Gorbatšov oli nõus alla kirjutama INFi lepingule, mis kahandas lühi- ja keskmaarakette, tõusis Reagani populaarsus ise nagu rakett.

Kui N Liit kukkus kokku, siis oli neid, kes kiitsid sellepärast ainult Reaganit, ja teised nimetasid põhiliselt pikaajalisi majandusprobleeme ning Gorbatšovi reforme.

Reaganit on nimetatud teflonpresidendiks. Nii teflon kui GPS-seade on sündinud tohutute sõjainvesteeringute tegemise tulemusena. Ka internet. Kui N Liidu hävitajad ründasid Korea lennukit Moneroni saare lähedal, määras Reagan venelastele kallid sanktsioonid, mis aitasid kaasa viimase majanduse lagunemisele. Kui selgus, et lennuk oli eksinud, lubas Reagan, et teeb kõik selleks, et vabas maailmas saaks GPSi tarvitada tasuta.

Nüüd, vanemaks saanud, olen mõistnud, et pole tähtis, mida ma tahaksin teha või isegi mida ma teen. Tähtis on see, milline on mu tegevuse mõju tulevikus. Ja et aeg, mitte inimesed, paneb kõik paika.

Märkmed: