Läbi vihma ladiseva sõitsid autod Torontost, äärelinnadest, isegi Kitcheneri linnast Toronto Eesti Maja poole 16. detsembri õdangul. Tulemas oli Täienduskooli jõulupuu ning isegi sügisene, mitte talvine ilm ei suutnud pühkida koolipere südametest ärevust ning ootust.

Suures saalis uhkeldas laval hiidjõulupuu, varjates isegi tiibklaveri — kes küll selle püstitas? Päkapikumütsis koolijuhataja Tiiu Kajak koos abilistega askeldas viimaste detailidega. Oodati kaugemalt tulijaid, kes viletsa ilma tõttu liiklusummikusse jäänud; jõulupuu algas akadeemilise veerandilise hilinemisega. Kuid kuidas koolis muidu kui akadeemiliselt?

Tiiu Kajak tervitas kooliperet, vanemaid, vanavanemaid. Õppeaasta esimene pool on seljataga, palju on saavutatud, palju veel teha, ettevalmistused koolikoori Eesti reisi jaoks lähevad lepase reega. Ta tutvustas siis Viljandimaa praosti Jaan Tammsalu.

Praost Tammsalu palvus põhines Luuka evangeeliumil, kui karjastele kuulutasid inglid Jeesuse sündi. Kuna ühislauluks oli valitud “Neil karjastel väljal”, siis praosti soovitusel lauldi enne palvust selle jõululaulu esimesed kolm salmi.

Kui inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, jäid karjased üksi. Polnud enam kedagi, kes neid juhiks, kuid karjased läksid — ja kogu maailm tänapäeval läheb — pärast inglite kuulutust liikvele. Kuulutus pani kõik üheskoos tegutsema. Jeesuse sünni uskumine ei jäta kedagi üksi, sõnum muutis karjased julgeks, muudab ka meid siin saalis, ütles praost. Palvuse lõpetas ta iirlaste palvega, mis päevakohane, viis vihmapiiskadest Jumala juurde.

Asuti eeskava juurde. Ellen Valteri juhatusel astusid 1., 2. ja 2.A klassi õpilased publiku ette, esitasid julgelt Allan Liigi akordionisaatel kaks rahvatantsu. Nii mõnigi noor kandis rahvariideid, liigutav näha, et vanemad on vaevaks võtnud neid selles vanuses lastele varuda.
2.A klass esitas ühiselt luuletuse “Väike kuusk”, mis rääkis kuusest, mis ei saanud suureks kasvada, kuna ta pidi tuppa tulema, lastele rõõmu andma jõuluõhtul. 2. klassi õpilane Markus Stahl esitas enesekindlalt viiulisoolo “Püha öö”.

Omaloomingut esitas 3. klass, “Jõuluvalgus” seletas iga tähe selles sõnas lahti pühade kontekstis.

Kooli Eesti reisi toetuseks oli korraldatud loterii mitme väärtusliku võiduga. Võitjate nimed tõmmati välja Koidula Aedna-Nisbeti ja koolikomitee esinaise Elle Rosenbergi ühistööna. Võitjad, kes puudusid, saavad telefoni teel teada loosiõnnest.

Aeg oli käes õpilaskoori etteastumiseks. Lauluõpetaja Eveli Kõrre koostatud ambitsiooniderikas laulupõimik hõlmas ka mitme tsülofoni mängimist laste poolt, klaveril saatis Georg Iltal, kes seda mõnu on juba 1952. aastast saadik südamest nautinud. Kooliliikmete orkester — viiulil Maiki Cyrwus, flöödil Mari Pikkov, tshellol Helmi Hess — saatis koori “Püha öö” esituses, Eveli Kõrre juhatas ja mängis ise flöödil kaasa. Põimik lõppes “Jesu Joy of Man’s Desiring” mängimisega, aastakohase salmi esitas muusika taustal Tuuli Hess.

5. klassi õpilased, keda ilma ja muude põhjuste tõttu oli kohal vaid neli, esitasid siiski ladusalt, ja peast, seitsme päkapiku loo. Järgnes 1.A ja 6. klassi pikem ühisesitus, ilmselt Dr. Seussi mõjul “Kass mütsis” (või oleks ta pidanud olema mütsiga kass?), praegu kinolinadel esineva kavala kiisu nippidest jõulude eel. Kuuenda klassi õpilased esitasid sellele järgnevalt jõululuuletused.

Kava lõppes Laani Heinari, Julia Kuuskne ja Kaare Naelapea poolt loodud ballett-tantsuga, Tshaikovski “Pähklipureja” muusika taustal, kuulsa jõuluballeti inspiratsioonil, moodsamas tõlgenduses.

Käes oli hetk, mida õpilased kangesti ootasid — saali astus jõulumees, ilmselt ohvitserikooli lõpetanud, edutust saanud, õlakud olid nii rasked, et tümisevad sammud kõlasid ära isegi keldrisse. Muhe jõulutaat kuulas laste salme, andes nii julgetele kui arematele kena jõulupakikese. Jõulupuu oli sellega lõppenud, vanematele pakuti kohvi, lapsed krõbistasid präänikuid, võrdlesid tunnistusi, ning lahkudes oli kuulda nende jutust, kuidas jõululaupäevani oli vaid kaheksa pikka päeva oodata.

Märkmed: