Nordlingi teeneks peetakse Pariisi kui maailma suurima kultuurikeskuse päästmist ja Poola pealinnas Varssavis asetleidnud tragöödia kordumise vältimist.
Ehkki Raoul Nordlingi nimi on maailma avalikkusele peaaegu tundmatu, teatakse teda hästi ja mälestatakse Pariisis, kus äsjasel tähtpäeval asetati tema hauale ka pärgi.
Nordling oli teadlik Hitleri plaanist hävitada Pariis enne Saksa vägede lahkumist. Tema kohustuseks oli muuhulgas nende riikide kodanike kaitsmine, kes ei osalenud II maailmasõjas ja kellel ei olnud diplomaatilisi esindusi Pariisis. Nordlingil oli samas ka ühendus Prantsuse vastupanuliikumisega.
Sakslased olid tolleks ajaks mõistnud, et sõda oli lõppemas ning nad üritasid ennast võimaluste kohaselt hukkumisest päästa. Idarindelt naasnud Wehrmachti kindrali Dietrich von Choltitzi juhtimisel pidi aga veel aset leidma Pariisi purustamine. Kindral von Choltitz oli suurte kogemustega sõjaväelane, kes oskas olukordi realistlikult ja õigesti hinnata. Pärast esimest kohtumist Nordlingiga otsustas von Choltitz koheselt üle anda vangistatud Prantsuse tsiviilisikud Prantsusmaa Punase Ristile.
17. augustil 1944 õnnestus tal ka päästa ligi 4000 juuti Drancy vangilaagrist.
19. augustil hakkasid Pariisi saabuma esimesed vabadusvõitlejad, kuid sel ajal oli endiselt suur ülekaal sakslaste ja kindral von Choltitzi poolel, kes oleks ikkagi võinud veel Pariisi täielikult hävitada.
Saksa Wehrmachti juhtkond asus sel ajal Pariisi hotellis „Meurice“ ning oli kindral von Choltitzilt korralduse saamisel kohe valmis alustama hävitavat rünnakut. Kõnealust korraldust aga ei tulnud ja seeasemel kirjutati alla hoopis kapitulatsiooniaktile. Järgnesid spontaansed pidustused Pariisi tänavail.
Nii jäigi Hitleri käsk täitmata ja Pariis säästeti tänu Rootsi diplomaadi ja Saksa Wehrmachti kindrali vastastikusele mõistmisele.
Raoul Nordling sai pärast sõda Pariisi aukodanikuks, nagu ka hilisem USA president kindral Dwight D. Eisenhower ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill.
Nordlingist ja tema elust ilmus hiljuti raamat pealkirjaga „Mees, kes päästis Pariisi“.