Rootsi kohaliku terviseameti andmetel on 16-aastaste ja vanemate seas kaks doosi saanud 81,7 protsenti elanikest – oleme sellega eeskujulikud. Lisaks on kiirelt edenenud 12 – 15 aastaste vaktsineerimine koolides. Suuremat vastuseisu vaktsineerimisele tavapärases kontekstis märgata pole, kuid ta on olemas. Rootsis on see vastasus üheselt ja selgelt seotud inimgruppidega, kes on elektriallergikud ja muud vandenõuteoreetikud. Avalikke proteste on olnud, aga need on olnud väga spetsiifiliselt tuntud isikute veetud, kes on ka varasemalt teada kui kõigevastased.

Headest vaktsineerimisnäitajatest hoolimata on Rootsis nakkus uuesti levima hakanud. Just täna tegi terviseamet valitsusele ettepaneku sisse viia vaktsineerimistunnistuse nõue. See pole nullnõue, nagu Eestis, et igale poole sisenemiseks on vaja tõendit. Rootsi puhul kehtib vaktsineerimistunnistuse esitamise nõue avalikel üritustel ja koosviibimistel, kus osalejate arv on sada või enam kinnistes ruumides. Nõue hakkab kehtima alates 1. detsembrist. See hakkab mõistagi mõjutama jõulukontserte ja -üritusi, sellega peavad arvestama ka Eesti koorid, kes jõulude ajal siia reisivad.

Arvata võib, et vaktsineerimistunnistuste nõudele tulevad ka mingid alternatiivid. Näiteks suurtel jalgpallivõistlustel, kus tuleb kohale tuhandeid inimesi, on vaktsineerimistunnistuste kontrollimine väga keeruline. Võimalik, et piiratakse hoopis osalejate arvu või määratakse kindlad vahemaad. Praegu seda küll pole, aga see on aimatav.

Sisserändajate hulgas on vaktsineerituse tase palju madalam kui ülejäänud elanikkonna hulgas. Nad on vähem integreerunud ühiskondlikesse protsessidesse, nagu vaktsineerimiskampaania seda on. Info ei pruugi nendeni jõud või kui jõuab, siis sellisel kujul, mida nad ei võta väga tõsiselt. Teisalt on maailm tänapäeval avatud ja mitmed sisserändajad on oma emakeelevälja mõju all.

Kui venekeelne elanikkond Eestis on märkimisväärselt vähem vaktsineeritud kui eestlased, siis Rootsis pole olukord erinev – ka siin on venekeelne elanikkond vaktsineerimise osas vähemuses. Kui inimestele nende emakeeles avaldatakse kahtlust vaktsiinide toimes, siis tundub ka riiklik kampaania vähemusutav. Kui protsentuaalselt vaadata, siis on sisserändajate vaktsineerituse tase kuskil 50 protsendi juures, mis on kõigest hoolimata siiski kõrge.

Valitsuste ja ametiasutuste suunal on kõlanud kriitika ka siin, Eesti pole erand. Põhiviga on selles, et ollakse liiga aeglased ja lohisetakse sündmustel sabas. Osalt võib see olla valitsuse teadlik taktika, osalt modus operandi, et tark ei torma, me langetama otsused hiljem, kuid siis nii, et me ei muuda neid.

Erinevalt Eestist tõhustusdoose Rootsis veel vabalt ei saa. Lähenemine on süsteemne – esmalt riskigrupid ja vanurid ja seejärel alles kõik, kes soovivad. Kuna üldine vaktsineerituse tase on Rootsis palju kõrgem, siis on see siin ka põhjendatud.

Taavi Vahermägi
Rootsi Eesti maja direktor
https://epl.delfi.ee/artikkel/...

Märkmed: