Raportis selgub samas, et Rootsi sõjavägi vedas Estonia pardal kaitseotstarbelist elektroonikat kaks nädalat ja nädal enne laeva uppumist ehk 14. ja 20. septembril. Ka siis polnud laeva lastiks lõhkeainet.
Sveamaa ülemkohtu presidendi sooritatud uurimisel ei leitud märke sellest, et kaitsevägi oleks peale nende kahe korra Estonial oma veoseid vedanud.
Rootsi valitsus otsustas korraldada uurimise pärast seda, kui Rootsi televisioon oli teatanud kaitseväe salaveostest.
Telesaates rääkis pensionil tolliametnik, et sai korralduse mõned Eestist tulevad autod kontrollimata jätta. Ametniku hinnangul oli autodes Nõukogude Liidu armeest pärit sõjaotstarbelisi elektroonikaseadmeid, mille Rootsi luure oli Eestist avastanud ja mida sooviti salaja Rootsi toimetada. Regu oli radar- ja sideseadmetega, teatakse raportis.
Estonia uppus 28. septembril 1994. aastal teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni hinnangul uppus reisilaev ehitusvigade, tormiilma ja liiga suure kiiruse tõttu.
-DN/TT, STT/YLE24