Ilmar Jaks: „Pleenum Heaolu Keskasutuses“, Loomingu Raamatukogu #18, Tallinn 2004, 80 lk.
Ilmar Jaks sündis Läänemaal Asuküla vallas, kus ta lõpetas algkooli ja Haapsalu Ühisgümnaasiumi (1930-1941). Peale seda töötas ta Tallinnas kuni 1943. aastani, kui Hjalmar Mäe tema aastakäigu meestele „mopi“ välja kuulutas. Sellest ta küll esialgu pääses, sest tegi sõjaliselt „tähtsat“ tööd ajalehe juures. 1944 tulid venelased tagasi ja siis ei päästnud teda enam ei ussi- ega püssirohi ning teda mobiliseeriti Nõukogude Tööpataljoni. Sellest vedas ta ennast välja õnnestunud põgenemisega üle Soome Rootsi. Ta avaldas 1950.a. raamatu „Saaremaalt Leningradi. Tööpataljonlase päevik 1944-1945“.
Sain temaga kokku Uppsala Lossimäe võrkpalliplatsil, kus toonased eesti noored, kes sõjast eluga pääsenud, suvisel ajal võrkpalli toksimas käisid. Siis oli ta juba tudeng ja õppis Uppsala ülikoolis juurat. Ta kurtis, et Rootsi Tööturuvalitsus ei taha talle kui üliõpilasele suvetööd anda, kuna ta oli põgenenud Venemaalt üle Soome...
I. Jaksi esimene teos oli paljulubav oma sõltumatu hoiaku tõttu, samuti tema neli esimest novellikogu ja kolm romaani. Temast on saanud üks eesti lühiproosa meistreid Peet Vallaku, K.A. Hindrey ja A. Mälgu „Rannajuttude“ kõrval. Tema vastilmunud teose „Pleenum Heaolu Keskasutuses“ võiks samuti liigitada sama zhanri hulka, sest novelliks on see liiga pikk ja romaaniks liiga lühike.
Teose tegevus toimub Rootsimaal, mis on ammune heaolumaa oma inimliku seadlusandluse tõttu, mis garanteerib igale kodanikule hea käekäigu hällist hauani. Kuid nagu teada, pole selsinatsel ilmamaal midagi perfektset, sest üha rohkem lokkama hakanud bürokraatia on sinna omad ussid sisse poetanud.
See heaoluasutus selles lühiromaanis pole midagi muud kui Rootsi riigi sotsiaalministeerium, kus kõik sotsiaalsed umbsõlmed kokku köidetakse. Keegi büroojuhataja Berg läheb enne töölaua taha istumist asutuse väljakäiku ja leiab, et on paras aeg oma taskute sisu kontrollida. Ta leiab nendest „ühe pruuni plastmassist modelleeritud asjanduse, mille sarnasus on lausa uskumatu“ sellega, mida maakeeles kutsutakse „julk“ või „junn“. Härra Berg ei tea, mis sellega peale hakata ja hea lahenduse leidmiseni jätab selle WC istmeplaadile. Oma töötuppa minnes tuleb talle väljakäigu uksel vastu kaasteenistuja Gumelius, kes siseneb samasse kuubikusse, kust Berg oli äsja väljunud ja saab peaaegu shoki seda „asjandust“ istmeplaadil nähes. Tal ei jää muud üle kui läheb ja raporteerib oma leiust valvurile. Viimane läheb kiiremas korras personaliülema jutule. Sealtpeale pole seda enam kerge pidurdada. Otsustatakse ka masinist asjasse pühendada ja kolmekesi minnakse asja lähemalt uurima.
Samal ajal saadetakse ka ametiühingu esimehele alarmikutse, sest legaalsuse mõttes tuleb temalgi vastutust kanda. Viimane leiab, et selle valesse kohta asetatud eseme küsimuse puhul tuleb kokku kutsuda teenistujate pleenum või muidu võib ta kohe streigi välja kuulutada. Selleks on ilmtingimata vaja kinni pitseerida selle WC kuubiku uks.
Asutuse koristaja, vaene poolatar Janina avab kogemata WC ukse, teeb oma töö tavalises korras ära ja viskab valesse paika asetatu lihtsalt prügikasti. Uuesti sekkub asjasse veel kaasteenistuja Gumelius, sest tema arvab, et selle tembu isaks pole keegi muu kui büroojuhataja Berg. Vahepeal on juba pleenum kokku kutsutud, kuid selgub, et asitõendid puuduvad ja koosolek saadetakse laiali otsust tegemata.
Kõik on nagu seaniitmine, mille kohta üks tark eesti vanasõna ütleb: „Palju kära, vähe villa.“ Kõige rohkem saab selles loos kannatada koristaja Janina, kes tegelikult mitte milleski süüdi ei ole.
See kõik näitab, milliste lihtsate vahenditega oskab manööverdada kirjanik Ilmar Jaks. Tema senise loomingu kohta võiks öelda, et see kasutab klassikalist novellitehnikat uuendatud kujul ja on algusest peale kujutanud reaalsust puänteeritud episoodide jadana. Oma sõnastuses oskab ta kasutada semantilisi kontraste, lingvistilisi tihendamise võtteid ja stiliseeritud rütmi. Läbiva motiivina kordub kodumaatus, süü ja ülekohus. See on nagu ühe juristi märkmik, milles iroonilise jahedusega koorub lahti tegelase iseloom ja saatus.
Rootsi heaoluooper
Kultuur
TRENDING
