STOCKHOLM (EE)— Soome riigiteadlase ja ajaloolase Elina Sana (Suominen) sulest ilmus äsja raamat „Loovutatud“ (Luovutetud), milles ta, toetudes 24 aastasele uurimistööle arhiivides, räägib inimestest, keda saadeti Jätkusõja ajal Soomest Saksamaale.

Kõnealuseid deporteerimisi on käsitletud mitmes raamatus, kuid Elina Sanal on selles suhtes oma nägemus ning ta nimetab neid ajaloolisi sündmusi „julmaks diplomaatiliseks mänguks“. Võttes aluseks arhiivimaterjalid ja statistika, vaatleb Sana omaaegseid soome ametnike julmi aktsioone üksikisiku tasandilt. Ta väidab, et Soome valitsus tegi juba enne II maailmasõda ja ka selle ajal Gestapoga koostööd.

Jätkusõja ajal (1941—44), eriti aga selle algperioodil, andis Soome valitsuse nõusolekul Gestapole üle tuhandeid süütuid inimesi (peamiselt idaeurooplasi), kes olid tulnud Soome, et leida seal varjupaika. Nende hulgas oli nii juute kui teistest rahvustest põgenenud sõjavange.

Sanal on andmeid, et Saksamaale loovutatud isikute arv võib küündida 3000-ni. Enamus neist paigutati Saksamaale jõudes Stutthofi ja Auswitchi vangilaagritesse, kust vähesed eluga pääsesid.

Elina Sana arutleb oma raamatus, miks Soomes pole seda küsimust ikkagi küllaldaselt arutatud. Kas võimud püüavad midagi rahva eest varjata? Enam kui 60 aasta tagused deporteerimised on nüüd kujunenud ägeda avaliku debati teemaks. Arutletakse, kas oli tegemist rahvusvahelise õiguse standardite rikkumisega ja kardetakse koguni, et kui see nii oli, võib see raputada iseseisva Soome riigi alustalasid.

Pärast kõnealuse teose ilmumist otsustati Soomes seda küsimust nüüd põhjalikult ja uurida ja tulemused teha seejärel teatavaks avalikkusele.

President Tarja Halonen ja peaminister Matti Vanhanen otsustasid uurimise usaldada professor Heikki Ylikangasele ja loodetavasti jõutakse sellega lõpule enne 2004.a. jaanuari lõppu.

Kuid teinegi Põhjala riik tegi koostööd Gestapoga, nimelt Rootsi. Mõistagi oli Rootsi ja Soome koostöö Gestapoga eeskätt ajendatud võitlusest kommunistliku ideoloogiaga. Saab siis näha, millal Rootsi valitsus võtab vastu analoogilise otsuse, uurimaks oma tollase valitsuse võimalikku koostööd Gestapoga ja kas ollakse sellest valmis ka avalikkust teavitama.

Märkmed: