Rootsi literaat: Balti riigid peavad pagulaste eest vastutuse võtma, sest osalesid ka ise segaduse tekitamises Lähis-Idas
02. september 2015
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeFoto: Csaba Domotor/XINHUA/SIPA
Rootsi vabakutseline literaat, kirjanik ja endine riigiametnik Torsten Kälvemark hurjutab ajalehes Aftonbladet avaldatud artiklis Balti riike nende suhtumise pärast pagulastesse.
Teise maailmasõja ajal tuli Eestist, Lätis ja Leedust Rootsi umbes 30 000 põgenikku, kirjutab Kälvemark. Nad ületasid Läänemere lihtsate paatidega ja Rootsi merepääste korjas nad sageli üles viimasel hetkel. Kui paljud neist hukkusid teel, ei ole Kälvemarki sõnul teada.
1940. aastate Balti põgenikedraama kahvatub Kälvemarki sõnul mõistagi võrdluses sellega, mis leiab aset praegu Vahemerel. Euroopa Komisjon tahab koormat jagada solidaarsuses nende riikidega, kes peamiselt inimvoolu vastu võtavad. Teiste hulgas ei ole aga ka baltlased valmis aitama, kirjutab Kälvemark.
Kälvemark mainib juuni alguses Eestis toimunud meeleavaldust põgenike vastuvõtmise vastu, kus muu hulgas oli näha T-särke, millele oli kirjutatud „Neeger elab Aafrikas“ ja „Neegrid ahju“.
Loe veel:
Saksa leht viibutab Poola, Baltikumi ja Soome suunas näppu: enne Vene ohu tõttu solidaarsuse nõudmist peaksite rohkem pagulaskriisi panustama (262) 01. september 2015
Samuti kirjutab Kälvemark, et Eesti viimastel parlamendivalimistel kaheksa protsenti häältest saanud konservatiivse rahvaerakonna juht on otse kuulutanud, et tahab kõik põgenikud välja saata, kui peaks võimule tulema, ning on väljendanud intervjuus muret värviliste isikute arvu suurenemise pärast Tallinna tänavatel.
Läti on Kälvemarki sõnul nõustunud 250 pagulase vastuvõtmisega, kuigi Euroopa Komisjon pakkus 730. Kuid isegi see väike number kutsus Riias augusti alguses esile meeleavaldused.
32 000 elanikuga Läti linna Rēzekne linnapea ütles ajakirjale The Baltic Course, et tema linn ei saa ühtki pagulast vastu võtta. Ta leiab, et vastutust peaksid kandma Euroopa riigid, kes on osalenud segaduse tekitamises Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa.
„Mille linnapea unustab, on see, et Balti riigid on suurel määral kaasvastutavad selle poliitika eest. Nad toetasid täiel rinnal ebaseaduslikke sissetunge Iraaki (mis on sealt tuleva põgenikevoolu põhjus) ning NATO liikmetena on nad ilma reservatsioonideta kaasa aidanud ka kaosele Liibüas,“ märgib Kälvemark.
Kälvemarki sõnul näeme me nüüd kohutavaid pilte Kesk-Euroopast, kus meeleheitel pagulased üritavad piiritarasid ja okastraattõkkeid ületada. Kreeka on põlvili surutud. „Aga Balti riikidest ei ole mingit suurt panustamist oodata, kui rääkida abist kas kreeklastele või meeleheitel põgenikele,“ süüdistab Kälvemark.
„Võibolla peaks Margot Wallström (Rootsi välisminister – toim.) tegema ringsõidu üle Läänemere ja õpetama oma kolleegidele, mida tähendavad sisuliselt euroopalikud väärtused ja rahvusvaheline solidaarsus,“ kirjutab Kälvemark.
