Kuningamaal asuv eesti skautlikele noortele kuuluv vabaõhupiirkond Metsakodu on nende Kotkajärve, pindalalt palju väiksem kui siinne, kuid vanuselt võrdne ja kaugemalt rohkemate ning mitmekesisemate üritustega kui Kanada oma. Peale gaidide-skautide paljude laagrite, nende seas kaks maailmalaagrit, on seal peetud vabaõhukoole, eesti nädalaid, näitusi, leerilaagreid ja suviharjapidustusi. Kõigist neist ja Metsakodu väljaehitamisest poolsajandi jooksul koos sadade nimedega, sündmuste kirjeldamisega ja juurdekuuluvate illustratsioonidega on täidetud lehekülg lehekülje järele. Kui raamatus midagi puudub, siis on see isikunimede register, mis teeks teoinimeste leidmise hõlpsamaks.
Paneb imestama raamatu koostaja Gustav Ilvese käsutuses olnud materjalide rohkus. Kujundaja on Ella Ilves, arvutitekst Ilmar Olesk ja trükk AS Trükk Eestis. Nagu saatesõnas koostaja ütleb, on Metsakodu, mis avati 11. juulil 1954.a. olnud eestlaste kohtumispaigaks paljudelt maadelt ja Kodu Eestist ning meie rahva tutvustajaks rootslastele. Metsakodu ei ole ainuke eestlastele kuuluv vabaõhupiirkond Rootsis, teised kaks on Koitjärve ja Veskijärve, kuid Metsakodu on eestluse süda väljaspool kodumaad terves Euroopas.
Metsakodu on tuntud ka siinpool ookeani. Sajad Kanada eesti noored on viibinud seal lühemat või pikemat aega. Metsakodu Ränikiviküla, mis meenutab muistset Eesti elu, on ehitatud skautlemisega pärast Eestist põgenemist uuesti Rootsis alustanud skm. Heino Jõe ideede järele, kes hiljem asus ümber Kanadasse, kus jätkas oma vilgast skauditööd kuni surmani. Tema mälestuseks on Metsakodu aladele istutatud Jämesääre (Heino skaudinimi) meenemännik.
Sisult eeskujulik, kaalult raske kriitpaberi tõttu, laual lugemiseks hõlpsasti lahtihoitav raamat oli mõeldud jõulukingiks Metsakodu sõpradele. Põhja-Ameerikasse jõudis see uue aasta algul. Vääriks järeletegemist Kanada eestlastele kuuluvate vabaõhupiirkondade poolt, kui need jõuavad juubeliteni.