1994. aasta 28. septembril hukkus Estonia katastroofis 852 inimest. Paljud kahtlevad uurijate järelduses, et Estonia huku põhjustas konstruktsiooniviga.
Viis Rootsi parlamendisaadikut, nende seas Estonia hukus ellu jäänud Kent Harstedt, soovivad algatada õnnetuse asjaolude selgitamiseks uue uurimise, teatas Reuters.
«Eksisteerib oht, et samasugune katastroof võib uuesti aset leida,» märkisid saadikud avalikus kirjas.
«Kümme aastat hiljem ei tea me ikka veel, miks Estonia põhja läks ja 852 inimest hukkus. On alust arvata, et me pole rakendanud õigeid meetmeid, et vältida analoogset õnnetust tulevikus,» põhjendasid nad.
Harstedt ja tema kaaslased märgivad kirjas, et Estonia põhjaminemise kiirus viitab millelegi enamale kui visiiri konstruktsiooniveale.
Asjaolu, et parvlaev läks põhja paarikümne minutiga, võib tähendada, et allpool veepiiri oli laevakeres auk või et visiir oli juba lahti.
«Mul oli algusest peale tunne, et uurimisega oli midagi valesti,» ütles Harstedt. «Meie, kes me olime kohapeal, ei suuda aru saada sellest, kuidas uurimistulemustes laeva põhjaminekut kirjeldatakse. Meie seda nii ei näinud.»
Göteborgi merendusekspert Anders Ulfarson nõustub, et uurimistulemused tekitavad küsimusi.
«Ilmne valejäreldus on juba see, et Estonia oli meresõidukõlbulik,» ütles Göteborgi Chalmersi tehnikaülikooli merendusarhitektuuri osakonna juhataja professor Ulfvarson.
Kuigi Ulfvarsoni arvates on vähenenud analoogse õnnetuse kordumise oht, leiab ta, et uus uurimine aitaks taastada usaldust uurijate vastu ning parandada laevaohutust veelgi.
Rootsi parlament otsustab lähiajal, kas algatada Estonia huku suhtes uus uurimine.