E.E.L.K. Rootsi praostkonna sinod otsustas alustada läbirääkimisi EELKga liitumise küsimuses, et alluda autonoomse praostkonnana Eesti peapiiskopile.
Rootsi praostkonna 49. sinod toimus 14. ja 15. aprillil Norrköpingi Eesti Kodus, jumalateenistus peeti Matteuse kirikus. Sinodi juhataja oli assessor praost Ingo Tiit Jaagu ja abijuhataja Norrköpingi koguduse esimees Ivar Wirén. Kohal olid kõigi koguduste esindajad ning abipraost Heiner Erendi, õpetaja Jaak Reesalu, assessor Jaak Vilval ja piiskoplik vikaar, assessor dr Tõnis Nõmmik.
Räägiti tulevikust
Sinod oli seekord natuke teistsugune, sest peamiseks arutlusteemaks oli praostkonna tulevik. Ehk täpsemalt peeti läbirääkimisi kodumaa kirikuga ühinemise üle. Miks just nüüd? Praost Ingo Tiit Jaagu on öelnud, et inimesed on väsinud ootamast, millal saab teoks kahe kiriku tervikuna ühinemine ja kardetakse, et see võtab väga kaua aega.
Nüüd, seoses peapiiskop Udo Petersoo lahkumisega, on tekkinud sobiv moment ühinemisprotsessi alustamiseks. Praosti sõnul on tal üha raskem selgitada, miks aastaid pärast Eesti taasiseseisvumist on sõja tõttu kaheks jagunenud kirik ikka veel ühendamata. Taasiseseisvumise algaastatel alanud ühinemiskõnelused on hoopis soikunud.
Ühinemise probleemid
Pikema ettekandega esines assessor dr Tõnis Nõmmik, kes aastaid Eestis elanuna sai kirikute ühinemisest rääkida kahest vaatevinklist – nii kodumaa kui ka väliseesti poole pealt. Olles ise kindlalt kirikute ühinemise poolt, leidis Nõmmik, et see ei saa mitte kerge olema. Ta ütles, et ehkki EELK peapiiskop Andres Põderi nägemuseks on kogu E.E.L.K. ühinemine korraga, ei saa ka üksikule praostkonnale ei öelda.
Probleemiks on, et kirikute ühinemist ei näe ette EELK põhikiri ja ühel kirikul ei tohiks olla kaht peapiiskoppi. EELK kirikukogul peavad olema kõik praostkonnad esindatud nelja delegaadiga. E.E.L.K.-l on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 delegaati. Praktikas võib juhtuda nii, et kirikukogu ei saa delegaatide puudumise tõttu lihtsalt kvoorumit kokku. Nõmmik märkis, et muret teeb ka õpetajate leidmine, kuigi juba praegu teenib mitmeid väliseesti kogudusi kodumaa vaimulik. Majanduslikult on Rootsi praostkond ühinemise järel võimeline ise toime tulema, oli Nõmmik veendunud ja lõpetas optimistlikult, et tegelikult on igale probleemile võimalik lahendus leida.
Viis kogudust ühinemise poolt
Järgneva elava arutelu käigus kerkis mitmeid küsimusi. Kui praostkonna seitsmest kogudusest viiele oli asi põhimõtteliselt selge ja nende esindajatel oli oma koguduse mandaat hääletada ühinemise poolt, siis kahel – Lõuna-Rootsi ning Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudusel ei olnud veel asi otsustatud. Nemad oleksid soovinud veel aega, isegi kuni järgmise sinodini, et kaaluda ühinemise poolt- või vastuargumente.
Mitmel korral küsiti, kas see, et Eesti on iseseisev, ei olegi midagi muutnud? Mis kasu on Rootsi praostkonnal sellest, et kirikuvalitsus on Torontos, kuid ka, mis kasu me saame, kui Eestiga liitume? Küsimusi oli servast serva, mis on ka loomulik. Norrköpingi koguduse esimees Ivar Wirén ütles, et tema koguduses pooldavad kõik ühinemist kodumaa kirikuga ja peavad normaalseks, et tulevikus juhib ühinenud kirikut üks peapiiskop. Ka Stockholmi, Uppsala, Värmlandi ja Eskilstuna kogudused tahavad tulevikus olla osa kodumaa kirikust.
Praegu on otsustamise aeg
Lõuna-Rootsi kogudus ei olnud veel oma otsust teinud. Göteborgi ja Lääne-Rootsi koguduse õpetaja Jaak Reesalu ütles, et nad on ühinemise poolt, kuid soovivad veel aega. Reesalu rõhutas, et ühinemine iseenesest peab tulema, kuid kaks peapiiskoppi peaks ikka jääma. Ta arvas, et kiirustada ei maksa ja asja peaksid otsustama kirikud koos.
„Kui me praegu midagi ei otsusta, siis mõne aasta pärast oleme ikka samal kohal,” oli praost Jaagu kindel. „Praegu on meil veel otsustamise võimet.” Ta lisas, et EELKga ühinemine on põhimõtteline küsimus. Tavaliselt ühe riigi väljaspool elavad inimesed kuuluvad oma kodumaa kiriku juurde. Ka Rootsil on oma väliskogudused, kuid need on Rootsi Kiriku üks osa.
Pärast mitmeid ettepanekuid pandi hääletusele ettepanek: alustada läbirääkimisi Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga liitumise küsimuses, et alluda autonoomse praostkonnana Eesti peapiiskopile. Salajase hääletuse tulemuseks oli: 17st delegaadist poolt 16 ja vastu üks. Ettepanek võeti vastu suure häälteenamusega. Praost Ingo Tiit Jaagu ütles, et Rootsi praostkond tahab olla mootor, mis paneb kirikute ühinemise protsessi käima.
Rootsi praostkonna järgmine sinod toimub 2008. aasta 12. ja 13. aprillil Göteborgis. See on juubelisinod ehk 50.
Rootsi praostkond soovib ühineda kodumaa kirikuga
Eestlased Kanadas | 27 Apr 2007 | Tiiu PikkurEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
