STOCKHOLM. Möödunud laupäeval toimus jumalagajätt hiljuti mõrvatud välisministri Anna Lindhiga ja tema viimsele teekonnale saatmine Ersta kirikus. Elu siin Rootsis peaks nagu minema jälle vanadesse rööbastesse, kuid tegelikult see nii ei ole.

Rootslased on muutunud ebakindlaks ja on selle mõrva tõttu hirmul. Oletatav süüdlane esialgu tabati, kuid selle nn. NK kaubamaja mehe (nagu ajakirjandus teda kutsus) süüd ei suudetud DNA analüüsi abil tõestada.

Esialgne kahtlusalune oli vangistatud Kronobergi vanglas nädalaks ja selle aja jooksul ei leidnud uurimisorganid rohkemat nimetatud kuriteoga seonduvat materjali.

Kolmapäeval, 24. sept. kl. 14 teatati Rootsi TV ekstrauudistes, et oletatav välisministri Anna Lindhi surmavalt pussitanud nn. NK kaubamaja mees on süüteo puudumisel vabastatud Kronobergi vanglast, kuid politseil õnnestus arreteerida üks teine mõrvas kahtlusalune mees.

Et saada inimestelt, kes viibisid välisministri pussitamise ajal NK kaubamajas, täiendavat informatsiooni, on kaubamaja juurde paigutatud politseibuss.

See tuletab rootslastele meelde 17 aastat tagasi mõrvatud peaminister Olof Palme mõrvalugu, kus alguses tabati oletatav mõrvar, asotsiaalsest ringkonnast pärit isik, kuid kes hiljem, süütõendite puudumise pärast lahti lasti ja maksti veel pealekauba 400 tuhat krooni „kahjutasu“.

Nimetatud tragöödia, mis tabas uuesti Rootsit, on põhjustanud olukorra, kus iga teine rootslane kardab taolise mõrva kordumist ega usu ka enam hästi oma riigi ametiasutusi.

Me tunneme tänu meedia vahendusele hästi Anna Lindhi kui avaliku elu esindajat ja sellepärast on ta ka meile lähedane inimene, kellest me nüüd puudust tunneme, ütles meediale Rootsi Kõrgema Sõjakooli psühholoogiaprofessor Claes Wellenius, jätkates, et see mõrv on tunduvalt muutnud meie senist arvamust Rootsi turvalise ühiskonna suhtes. Ja tervelt 69% inimesi arvab, et Rootsi ühiskonna avatuse printsiip väheneb.

See mõrv haavas sügavalt Rootsi ühiskonda ja lõi ebakindla olukorra, kus uskumatuna näiv välisministri mõrv siiski tõesti toimus, rõhutas prof. Wellenius.
Iga kolmas rootslane ütleb, et nende usk ametiasutuste, politsei ja Säpo suhtes on nüüd tunduvalt vähenenud.

Ja antud olukorras on väga tähtis, et vastavad ametiasutused uuriksid järgi selle usaldamatuse olukorra põhjused ja teataks sellest avalikult, meedia vahendusel Rootsi rahvale.

Vastasel juhul võib Rootsi ühiskonnas tekkida pidev usaldamatuse olukord.

Selle usaldamatuse pretsedendile panid tegelikult juba aluse Palme mõrva ja M/S Estonia kohta tehtud uuringud ja nende tulemused, mida rootslased hästi ei usu.

Märkmed: