Heiki Suurkask

Rootsi riik maksab Tallinna saatkonna eest iseendale renti

Kulude kokkuhoiuks müüakse kuus saatkonnahoonet, Tallinna oma mitte


Tallinnas Pikal tänaval asuv saatkond on Rootsi kõige kuluka-mate välisesinduste pingereas neljandal kohal Tokyo, ar-Riyadi, Madridi järel ja Moskva ees.
Foto: Pille-Riin Pregel

Rootsi välisministeerium maksab Eestilt peaaegu tasuta saadud Tallinna saatkonnahoone eest hirmkõrget üüri Stockholmis paiknevale riiklikule kinnisvarahalduse firmale, siinsest saatkonnast enam neelab Rootsi riigilt raha ainult kolm saatkonda.

Ajalehe Svenska Dagbladet andmetel on Rootsi välisministeerium teinud uurimuse riigi välisesinduste kulukuse kohta. Üleeile tuli selleks moodustatud komisjon välja ka soovitusega müüa ära kuus saatkonnahoonet, kuna need maksavad liiga palju ja on liiga suured.

4000 krooni ruutmeeter

Tallinnas asuvat saatkonda müüa ei kavatseta, kuid tähelepanu äratab see, et siinne saatkond paikneb kõige kulukamate välisesinduste pingereas neljandal kohal Tokyo, ar-Riyadi, Madridi järel ja Moskva ees.

Tallinnas Pikal tänaval asuvast saatkonnast kinnitati eile Eesti Päevalehele, et nende eel-arve üle otsustab Stockholm, küll märgiti, et Eesti riigile selle hoone eest makstav rendisumma on pigem sümboolse tähendusega.

Rootsi välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas aga, et Rootsi riik maksab kõikide oma välisesinduste eest kommertshinnaga renti hooneid haldavale riiklikule kinnisvaraametile. “Tegemist on turule orienteeritud süsteemiga,” kinnitas pressiesindaja Nina Ersman.

Välisministeerium maksab seega renti teisele riigiasutusele, kusjuures summa ei sõltu otseselt asukohamaa hindadest. Eestis asuv saatkond maksab kinnitamata andmetel Tallinna ühte kõrgeimat üüri – ligi 4000 Eesti krooni ruutmeetri eest kuus. Rootsi riiklikus kinnisvaraametis ei osatud praegusel puhkusehooajal seda summat siiski kinnitada ega ümber lükata.

“Maja remont tegi ta küll kalliks, kuid me vajasime seda hoonet,” selgitas eile kinnisvara-ameti peaarhitekt Peter Ohrstedt. Tallinnas asuva saatkonnahoone restaureerimine läks 1994. aasta arvestuste kohaselt maksma 65 miljonit Rootsi krooni ja kuigi tegemist oli liiga suure hoonega, pidas riik selle taastamist oma auküsimuseks.

Rootsi välisministeeriumi eel-arvele on saatkondade ülalpidamine tõeliseks koormaks – iga aasta makstakse riigi kinnisvaraametile 260 miljonit Rootsi krooni. Kokku on riigil 93 saatkonnahoonet, eelisarendatava-te hulka kuuluvad EL-i riigid ja kandidaatmaad ning saatkonnad USA-s, Jaapanis ja LAV-is. Viimase kandidaatmaana saab Rootsi saatkonna 2004. aastal Slovakkia.

Kuus saatkonda müüki

Nüüd otsustati müüa kuus saatkonda 25 miljoni Rootsi krooni eest – nimelt Bukaresti, Oslo, Viini, Brüsseli, Pariisi ja Rooma omad. Brüsseli ja Rooma saatkonnahooned on ostetud enne Teist maailmasõda, esimene neist hõlmab 1385 ruutmeetrit, kuigi välisministeeriumi kehtestatud piirsuuruseks saatkondadele on 750 ruutmeetrit.

Saatkonnad Prantsusmaal ja Itaalias neelavad iga aasta kaks miljonit Rootsi krooni ja Belgias 600 000 krooni üüriraha.


Tokyo saatkonnahoone katusel asub suursaadiku villa

Rootsi kõige kulukamate välisesinduste pingereas esikohal olev Tokyo saatkond koos selle töötajate eluruumidega tekitas Rootsi meedias sensatsiooni.

Kõige kallimat saatkonnahoonet ehivad eravõimla, garaaÏ, bassein ja katuseterrass koos Jaapani iluaiaga. Riik maksab selle eest iseendale renti pool miljonit Rootsi krooni aastas.

Hoone ehitati alles 1991. aastal, arhitektideks rootslane Michael Granit ja jaapanlane Yoshito Katoh.

Saatkonnahoone katusel paikneb suursaadiku villa, suurusega 200 ruutmeetrit. Välisministeerium on siiski uhke selle saatkonnahoone üle, kuna ehitamise aegu suudeti kohalikke alltöövõtjaid palgates kokku hoida 1,2 miljardit krooni.

Märkmed: