Majandus
SEB peahoone.
SEB peahoone. Autor/allikas: Urmet Kook/ERR
SEB Rootsi emapank tunnistab teisipäeva õhtul avaldatud pressiteates kümnete miljardite jagu kahtlaseid tehinguid panga Eesti harus.
Artikkel tervikuna siit: https://www.err.ee/1007405/roo...
SEB avaldatud andmetest selgub, et aastatel 2008 kuni 2018 liikus läbi panga Eesti haru 25,8 miljardi euro ulatuses võimalikku kahtlast raha ehk mille päritolu ei ole läbipaistev.
SEB kirjutab pressiteates, et pank on alates 2006. aastast võtnud oma Balti riikide harudes kasutusele märkimisväärseid meetmeid selleks, et minimeerida rahapesuriski. Panga sõnul näitavad seda tehingute andmed Eesti kohta aastatel 2005 kuni 2018.
SEB tegevjuht Johan Torgeby ütles, et pank tahab olla läbipaistev ning avaldab seetõttu Balti riikide tehingute andmed.
"Meie Balti harude kohta tehtud põhjalikus analüüsis me ei ole leidnud, et SEB-d oleks süstemaatiliselt rahapesuks kasutatud. Küll aga puutuvad kõik pangad igal ajal kokku finantskuritegevusega kaasnevate ohtudega," ütles Torgeby pressiteates.
SEB selgitas, et pärast seda, kui sai Eesti finantsinspektsioonilt ja ühelt väliselt allikalt 2006. aastal kriitikat ja informatsiooni, astus pank mitu otsustavat sammu rahapesuohu vähendamiseks. Lõpetati hulk kliendisuhteid. Uue informatsiooni avalikuks tulekul on SEB pidevalt kliendisuhteid lõpetanud ja andnud kahtlastest tegevustest teada politseile.
SEB selgitas, et on analüüsinud iga kliendisuhet ja pannud need kategooriatesse vastavalt nende maksevoole. Eriliselt pöörati tähelepanu Eestile, kus enamik võimalikke kahtlaseid tehinguid toimus.
Kategooriasse "madala läbipaistvusega kliendid" on pank pannud kliendid, kelle maksevood ei vasta suures osas tänapäevastele läbipaistvuse standarditele või ei ole seotud autentse äritegevusega. Umbes 95 protsenti neist varasematest madala läbipaistvusega rahavoogudest käis läbi Eesti. Pank märgib, et niisugused rahavood on analüüsitud perioodi alguses vähenenud ja moodustasid seetõttu väikese ja kahaneva osa kõigist mitteresidentidest klientide rahavoogudest.
"Neid rahavoogusid ei saa pidada kinnitatud rahapesuks, kuid pigem on tegemist suurenenud rahapesuohuga," kinnitab pank pressiteates.
SEB graafik, mis näitab madala läbipaistvusega tehinguid Eesti harus. Autor/allikas: ERR
SEB tabel, mis näitab madala läbipaistvusega tehinguid Eesti harus. Autor/allikas: ERR
Panga Eesti filiaali kommunikatsiooni- ja turunduse juht Silver Vohu ütles Delfile, et n-ö kahtlasest rahast ei saa juttu olla: tegemist olevat Rootsi emapanga kodulehel avaldatud pressiteadet tõlkides kaotsi läinud arusaamaga.
"Ei ole seal midagi kahtlast. Pank on täielikult analüüsinud kliendisuhteid ja liigitanud neid siis vastavalt kas siis vähese või suurema läbipaistvusega klientideks," selgitas Vohu Delfile ning lisas, et vähese läbipaistvusega klientide puhul on tegemist isikutega, kelle kunagisest äritegevusest pole tänaste standardite järgi ammendavalt infot.
