Kui Eestis oli juba valimistepäeva õhtul selge, kes kaotas ja kes võitis, siis Rootsis kulus terve nädal, et valimistulemustes lõplikult selgusele jõuda. Oodati nimelt välismaal antud häälte saabumist. Siis selgus, et Euroopa parlamenti osutusid valituks mitmed sõltumatud kandidaadid.
Euroopa Parlamenti valiti kokku 732 saadikut, sh. 19 liiget Rootsist (12 sõltumatut ja 7 parteisid esindavat saadikut). On märkimisväärne, et Euroopa Parlamenti pääsesid ka täiesti uue partei, „Juuni nimekirja“ kolm kandidaati.
Sotsiaaldemokraadid on Rootsis võimul olnud juba ligi 80 aastat ja andnud riigitüüri vaid üürikeseks ajaks käest Keskparteile ja Moderaatidele. Nüüd tuli neil aga pettuda, sest nii viletsaid valimistulemusi pole sotsiaaldemokraatidel olnud 1912. aastast saadik. Nad saavutasid kõigest 24,8%-lise valijaskonna toetuse.
See peaks olema sotsiaaldemokraatidele tõsiseks hoiatuseks, et neil tuleb hakata mõtlema rohkem inimeste sotsiaalsele kindlustatusele ja meetmetele, mida rakendada üha kasvava kuritegevusega võitlemiseks.
Rootslased lihtsalt ei usalda enam sotsiaaldemokraate ega peaminister Göran Perssoni, sest tema valitsemise ajal on ilmsiks tulnud suured korruptsiooniafäärid (kindlustusfirmas Skandia, telekommunikatsioonifirmas Erikson ja riigi viinamonopolis Systembulaget, mille peadirektoriks on praeguse peaministri abikaasa jne.).
Lisaks on peaminister Persson oma käitumisega külvanud riigi elanikkonna seas usaldamatust Euroopa Liidu vastu. See kõik on avaldanud negatiivset mõju, mis tuli nüüd ka ilmsiks europarlamendi valimistel.
Käesolevad valimised näitasid samuti, et rootslased toetavad Euroopa Liitu ja usuvad selle ühenduse teovõimesse.
Käes on aeg, kus kõik parteid peaksid jõudma ühistele seisukohtadele selles osas, kuidas luua Euroopa Liidus olukord, mis tagaks kõikidele kodanikele julgeoleku ja heaolu.