STOCKHOLM (EE) — Nagu varem teatatud, olid Rootsi justiitsorganid üldsuse survel sunnitud ette võtma finants- ja kindlustusfirmade Skandia ja Skandia Elu juhtkonna võimaliku korruptiivse tegevuse suhtes tõsise uurimise.

Esialgsetel andmetel on selgunud, et Skandia alluvuses olev sõsarfirma Skandia Elu haldab Rootsis 1,2 miljoni rootsi pensionäri raha ja vastutab nende poolt investeeritud 260 miljardi Rootsi krooni aruka säilitamise eest.

Tänu advokaat Otto Rydbecki ja riigirevident Tidströmi efektiivsele tegevusele on aga hiljuti ilmsiks tulnud, et Skandia ja Skandia Elu juhtkond on kasutanud kurjasti pensionäridest väikehoiustajate usaldust. Uurimisega on tuvastatud, et nimetatud firmade juhtkond on kulutanud ülalmainitud summast 15,5 miljardit krooni. Selles raiskamises süüdistatakse peamiselt endist Skandia peadirektorit Lars-Erik Peterssoni, tema endist asetäitjat Ulf Spångi ja Skandia Elu peadirektorit Ola Ramstedti.

Need inimesed raiskasid selle märkimisväärse summa peamiselt enda ja oma laste kulude katteks, aga ka oma sugulastele luksuskorterite muretsemiseks ja renoveerimiseks. Suur hulk raha läks ka kaduma tänu ebaõnnestunud äritegevusele aktsiaturul, aga ka endale ülisuurte palkade ja boonuste väljamaksmiseks ning eksklusiivsete reiside korraldamiseks. Rootsi peaprokurör Christer van der Kwast ütles meediale, et taoliste mahhinatsioonide eest võib neid tegelasi oodata kuni 6-aastane vanglakaristus.

Kui seni on Rootsis korruptsiooninähtustesse reageeritud küllaltki passiivselt, siis seekord nõuab üldsus finantshaide karistamist ja kõigile hoiustajatele nende rahade tagastamist.

Olgu veel lisatud, et seni polnud pensionäridel, kes olid paigutanud oma raha hoiule Skandia Elusse, õigust seda seal välja võtta ega liigutada, ilma et neil tulnuks selle eest märkimisväärset teenustasu maksta.

Olgu lisatud, et need kolm Skandia ja Skandia Elu juhti lasksid oma kalleid kortereid renoveerida kümnete ja kümnete miljonite kroonide eest, mille eest esitatud arved lasti kanda Stockholmis, Svevägenil 44 asuva Skandia peahoone arvele, jättes mulje, nagu oleks renoveerimistöid tehtud seal. Samuti ei esitanud nad vastavaid maksuarveid ka maksuametile, mis on kohustuslik.

Huvitava faktina võib siinkohal märkida, et hiljutisel kohtumisel Eesti peaministri Juhan Partsiga ütles Rootsi valitsusjuht Göran Persson, et Eestil olevat liiga madalad maksud, lisades, et rootslased maksavad jälle väga kõrgeid makse, ehkki mitte seetõttu, et osa sellest läheb Eestile Euroopa Liidu toetusrahadena. Leian, et taoline märkus Rootsi peaministri poolt oli lihtsalt kohatu.

Teiseks jätab Rootsis tugevalt soovida kehtivate seaduste austamine. Siinkohal on juttu Rootsi Julgeolekupolitsei Säpo ebaseaduslikust käitumisest Rootsi kodanike suhtes pärast II maailmasõda. Viimase salakaebuse tegi informaator Säpole veel 1996.a., raporteerides, et keegi on kritiseerinud 1989.a. hävitaja JAS projekti. Taolised ja veel sisutumad kaebused on laekunud Säpo'sse informaatorite kaudu enam kui 100.000 Rootsi kodaniku kohta, kellest enamusel ei õnnestunud seejärel enam kunagi leida sobivat tööd.

See ebanormaalne olukord sai tekkida ainult tänu Rootsi kohtute, prokuröride, politsei, õiguskantsleri ja justiits-ombudsmani kokkumängule, mis tegelikult oli Rootsi seadusega keelatud võimude lahususe põhimõttest lähtudes.

Säpo ebaseaduslikku tegevust uuris Rootsis nn. julgeolekukomisjon, kes võttis vastu otsuse, et kõik, kes on kannatanud Säpo ebaseadusliku tegevuse tõttu, omavad nüüd õigust kahjutasule. Sellest teatas mulle Rootsi politsei registreemisenõukogu esimees Carl-Anton Spak 27. märtsil.

Nüüd on selle otsuse vastuvõtmisest möödunud üle poole aasta, kuid siiani pole selge, kes Rootsi valitsuses konkreetselt vastutab selle otsuse täitmise eest. Jääb arusaamatuks, miks valitsus venitab taas õigluse jaluleseadmisega.

Märkmed: