STOCKHOLM — Viimastel kuudel ilmsiks tulnud asjaolude tõttu ja üldsuse survel on Rootsi valitsus otsustanud alustada uut uuringut reisiparvlaeva Estonia hukkumise kohta. Valitsus on eraldanud selleks otstarbeks kaheksa miljonit krooni.

Keegi pole siiani suutnud selgitada, miks ikkagi ja kuidas täpselt vajus Estonia 1994. aasta tormisel septembriööl põhja täie lasti ja 852 reisijaga kõigest 40 minuti jooksul.

Rootsi säästva arengu minister Mona Sahlin võtab väga tõsiselt uut eelseisvat uurimist ja väljendas lootust, et see toob kõik faktid Estonia katastroofi kohta ka lõpuks päevavalgele.

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni 1997. a. järelduste järgi uppus laev vöörivisiiri purunemise tõttu äärmuslikes ilmaoludes, mille tagajärjel pääses vesi laeva ja uputas selle.

Rootsi parlamendi liikmed Lars Ångström, Tuve Skånberg ja Björn von der Esch Keskkonna- ja Kristlik-Demokraatlikust Parteist leiavad, et eelmised Estonia huku kohta tehtud uuringud olid pealiskaudsed ja puudulikud ning pahatihti lähtuti ühe või teise riigi huvidest. „Paljud inimesed on pahased, sest ei suuda mõista, miks ei algata valitsus uut laevahuku põhjuste uurimist,” ütles Ångström. „Materjalid näitavad, et senine uurimus on olnud vigane ning kohati sisaldanud lausa valesid.”

Lars Ångström nentis ka, et just terav kriitika rahvusvahelise avariikomisjoni töö suhtes kohustab rootslasi läbi viima uue ja põhjaliku uurimise ning juhtis tähelepanu asjaolule, et ehkki Estonia visiir oli kohe pärast katastroofi laeva vraki juures, avastati see hiljem tervelt 1,6 km kaugusel Estoniast. Mona Sahlin ütles samuti, et „miski siin ei klapi“ ning soovitas uue uuringu teostajatel sellelaadseid vigu vältida.

Hukkuvalt Estonialt eluga pääsenud Kent Härrstedt ütleb, et „me elasime selle ränga õnnetuse üle ja uue uuringu teostamine on igati loomulik, sest kuidas saaksid muidu 852 Estonial hukkunut oma viimases hauas rahus puhata“.

Samas valmistas Rootsi valitsuse otsus tellida teadustöö üksnes Estonia uppumise käigu kohta, pettumuse paljudele rootslastele, kes lootsid, et riik julgeb täpsustada ka laevahuku põhjusi. Rootsi valitsuse tellitud uus teadusuuring keskendub aga vaid laevahuku tehnilistele aspektidele.

Teadustööst saab pigem teoreetiline uuring olemasolevate andmete põhjal.

Kuid ka selle uuringu tulemusi pole kiirelt oodata. 2006.a. veebruarini on aega otsustada, kes on piisavalt sobiv teadusuuringut tegema. Siiani pole valitsus teatanud isegi kriteeriume, millele kandideerijad peavad vastama.

Märkmed: