Aro Velmet, Stockholm
Stockholmis tähistati täna 20 aasta möödumist massimeeleavaldustest Norrmalmi väljakul, kus nõuti Baltikumi vabastamist Nõukogude okupatsiooni alt.
Tähtpäeva puhul pidasid kõne nii Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kui ka kõigi kolme Balti riigi peaministrid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
ERR Video: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...
Sellal kui Baltikumis möllas laulev revolutsioon, kogunesid stockholmlased 79 esmaspäeval Rootsi parlamendist napi kilomeetri kaugusel asuvale Normallmi väljakule, avaldamaks meelt Baltikumi vabaduse toetuseks.
1989.-1991. aastani toimunud nn esmaspäevakoosolekutel peeti kõnesid, loeti luulet ning lauldi rahvalikke laule. Tipphetkil võis Norrmalmstorgil näha kuni 7000 meeleavaldajat.
Kui 20 aastat tagasi käidi Normallmstorgil meelt avaldamas, täna oldi aga peotujus, sest Stockholmi olid tulnud kolme Balti riigi peaministrid tähistama Balti vabaduse päeva.
Erinevalt oma kolleegidest pidas peaminister Andrus Ansip oma kõne rootsi keeles. Ansip rõhutas Rootsi olulisust Eesti ajaloos - oli just Rootsi ju okupatsiooni ajal Eesti eksiilvalitsuse asukoht.
"Teadkem, et Eesti iseseisvust ei taastatud ainult Eestis. Ilma muu maailma toetuseta poleks iseseisvat Eesti vabariiki ega ühtegi teist rahvusvaheliselt tunnustatud riiki," lausus Ansip.
Paljudel kohalviibijatel olid esmaspäevakoosolekud hästi meeles, seda aega meenutati kui lootusrikast ja helget perioodi.
"Mõned meist olid optimistlikud, võtsime selle asjade korraldamise ette ja siis hiljem, võib-olla pool aastat hiljem hakati rohkem käima," rääkis Jaak Jüriado.
"Muidugi siin oli ju vihmaseid perioode ja oli lund ja külma tuult, aga kui tahtmine oli koos käia ja rootslastele näidata, et me tahame, et Eestile tuleks iseseisvus, siis on tahtmist, siis on jaksu," lausus Rein Liiv.
Rootsi praegune välisminister ja toonane peaminister Carl Bildt rõhutas, et esmaspäevakoosolekud mängisid kriitilist rolli Baltikumi sündmuste maailmani viimisel.
"Kogunemised olid olulised, sest andsid Baltikumi rahvastele hääle välismaailma suunas. Tallinnas, Riias ja Vilniuses ei olnud rahvusvaheline meedia kohal, aga nad nägid seda, mis toimus Norrmalmstorgil. Rootsi oli ka diplomaatilise tegevuse keskus. Koosolekud andsid seega ka Läänemaailmale võimaluse oma solidaarsust näidata," ütles aastatel 1991-1994 Rootsi peaminister olnud Carl Bildt.
Kaheksakümnes esmaspäevakoosolek lõppes riigimeeste jaoks lipuheiskamisega Rootsi parlamendi ees, väljakutäis pealtvaatajaid aga nautis täiel rinnal kodumaiseid viise.
Rootsis tähistati Baltikumi vabastamise meeleavalduste aastapäeva ERR Video (1)
Kuumad uudised | 15 Aug 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, et milleks on vaja tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
NB! Nagu Tartu rahu sõlmimise aegu, nii oli ka siis oma roll “teatud jookidel”!
Vene NFSV oli iseseisvunud juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu koosseisu ka ilma Venemaata.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
----------------------
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
NB! Nagu Tartu rahu sõlmimise aegu, nii oli ka siis oma roll “teatud jookidel”!
Vene NFSV oli iseseisvunud juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu koosseisu ka ilma Venemaata.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
----------------------
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Kuumad uudised
TRENDING
