Muljeid Müncheni Eesti Kooli õppelaagrist Ida-Virumaal 15.–17. augustil 2016
Seitsmes Müncheni Eesti Kooli suvelaager tutvustas meile piirilinna Narvat, Ida-Virumaa looduskauneid paiku ning tööstuspiirkondade minevikku ja tänapäeva. Hermanni kindlust, Narva-Jõesuud ja Sinimägede muuseumi külastades kuulsime palju huvitavat Eesti lähema ja kaugema ajaloo kohta. Suuremad koolilapsed said ülesandeks kirjutada igast laagrisündmusest väike kokkuvõte. Käesolevas ülevaates ongi kokku kogutud laste muljed ja täiendatud neid faktidega, mis jäid lastel kirja panemata.
Kõigepealt avaldab kogu koolipere tänu meie suvelaagrite staažikale korraldajale Linda Blumile, kes otsis meile välja suurepärase öömaja Alujoa puhkekeskuses ning organiseeris ekskursioonid. Suur aitäh Lindale, et meie tihe laagriprogramm nii ilusti sujus.
Narva – Hermanni kindlus ja linnaekskursioon
Kohtusime Narva kindluses, kus lastele oli korraldatud aardejaht. “Meile meeldis väga aardejaht, sest me pidime kõik ise tegema. Giid rääkis meile legendist, et röövlid peitsid kulda kindlusesse ja ühel päeval rüütel leidis kulda. Tema jaoks kuld aga polnud tähtis, mispärast ta viskas selle ära. Siis algas meie aardejaht läbi lossi. Lõpuks lapsed jõudsid lossi hoovi, kus oli vanal ajal turg. Lapsed leidsid nurgast koti müntidega, millega sai asju turu peal osta.”
Kui ostud Põhjaõue turul tehtud, tutvusime giidi saatel Narva südalinna ja piirirajatistega ning jalutasime promenaadil. “Meie giid rääkis meile, et vanasti sai Venemaale läbi suurte väravate, aga tänapäeval on see koht teistsugune kui vanasti. Jalutuskäik promenaadil meeldis meile ka. Saime ka jäätist, mis oli äge!” Äratundmisrõõmu pakkus raekojas välja pandud sõjaeelse Narva makett, mille saamisloost jutustavat filmi “Paberist linn” (režissöör Jaak Kilmi) olime vaadanud Müncheni eestlaste selleaastasel vabariigi aastapäeva peol.
Narva-Jõesuu – möödunud aegade hiilgus ja liivarand
“Külastasime Narva-Jõesuud, kus meile ajaloost räägiti. Siis me läksime merre ujuma. See oli väga lahe! Me ehitasime ka liivalossi. Mindi ka mööda rannikut jalutama.” Kuna oli soe suveilm, kippusid lapsed kohe randa. Jalutasimegi giidi saatel mere äärde ja Narva jõe suudmesse ning kuulasime lugusid kuurortlinna endistest aegadest. Lapsed hullasid pigem lainetes ja ehitasid võidu liivakindlusi.
Eesti kaevandusmuuseum
“Kaevandus oli laagri parim osa, sest see oli huvitav ja põnev ja me õppisime palju asju. Giid näitas meile kaevandust ja masinaid. Sõitsime ka rongiga. Kaevanduses ei tahaks töötada.” Allmaaretk endistes kaevanduskäikudes andis hea ülevaate põlevkivi kaevandamise ajaloost, tehnoloogiast ja masinatest ning näitas ehedalt maa-aluse töö karme tingimusi. Endise kaevuri juhendamisel täiendasime ka oma eesti keele sõnavara – nüüd teame näiteks, mis on kaadur ja kes on läbistaja.
Kohtla-Järve ja Jõhvi, Ontika paekallas ja Toila-Oru park
Lausvihmas sõitsime bussiga läbi endiste ja praeguste tööstuspiirkondade ja nägime, mis on viimasel ajal muutunud Kohtla-Järve ja Jõhvi linnapildis. Vaatasime alla kõrgelt paekaldalt ja tegime tiiru Toila-Oru pargis. Kuna lapsed vihmaga bussiaknast palju ei näinud, on nad oma muljetes maininud ainult, et “ekskursioon kippus pikaks venima, aga Toila-Oru park oli ilus. Ilm oli kahjuks väga kole”.
Kontsert ja ühislaulmine Mari Kalkuniga
Õhtul tuli meile külla laulja ja rahvapillimängija Mari Kalkun. Lisaks omaloomingulistele lugudele tutvustas ta lastele regilaulu eripärasid ja tegi koos kooliperega mitu ühislaulu. Muusikat kuulasid huviga eelkõige meie pisemad lapsed. Mõnel jätkus hoolimata pikast ja väsitavast päevast veel jõudu tantsugi lüüa.
Vaivara Sinimägede muuseum
Laagri lõpetasime Sinimägede muuseumis, kus lisaks ajalooteemadele räägiti palju elust Ida-Virumaal nõukogude ajal ja tänapäeval. Ka lastele jäi sealt nii mõndagi meelde: “Sinimägede ekskursioon meeldis mulle väga, kuna giid tegi selle minu jaoks väga huvitavaks ja kaasaelavaks. Giid rääkis väga huvitavalt eesti-vene suhetest enne Teist maailmasõda kui ka tänasel päeval. Meelde jäi ka see, kui muuseumis sai päris Kalašnikove katsuda ja proovida. Meeldis ka muuseumis näidatud film. Meelde jäi ka huvitav jutt Teisest maailmasõjast Saksa nn Idavalli varukaitseliinist, nn Tannenbergi liinist.”
Pärast lõunasööki Sinimäe uue kooli sööklas asusid koolipered jälle teele oma suvekodudesse üle Eesti. Lisaks ekskursioonidele ja ühistele mängudele jääme meenutama Alujoa puhkekeskuse sõbralikku peremeest ja tema maitsvaid koduseid toite. Unustada ei saa ka sooja sauna, mis muutis hubaseks ka kõige vihmasemad õhtud.
Kaja Ziegler
