Oma algse funktsiooni minetanud tööstushoonetel on võimalik rahvast ka teistmoodi teenida, näiteks omapäraseid näitusevõimalusi pakkuvate kunstikodudena.
Helsingis on robustne Kaapelitehdas (kaablitehas) ja Londoni endises elektrijõujaamas õitseb Tate Modern. Nii on ka Tallinnas osatud omapärasest 1908. a. sadama lähedusse ehitatud endisest soolalaost luua arhitektuuri- ja kunstikeskus.
Soolalao (mida on nimetatud ka soolaveskiks) rajajaks oli Tallinna suurkaupmees ja tööstur Christian Barthold Rotermann (1840—1912), kes jätkas oma isa poolt samas kvartalis alustatud tööstuslikku tootmist ja kaubandust. Pere ettevõtmised ulatusid puidutööstusest makaronivabriku ja leivatehaseni.
Tollal asus ühekorruselise hoone võlvitud keldris soolaladu ja imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. 1995—96 a. ümberehituste käigus rajati hoonesse neli korrust ja nüüdseks on ta nii Eesti Arhitektuurimuuseumi kodu kui Eesti ka Kunstimuuseumi filiaalina tema näitustesaal.
Hetkel saab tutvuda soolalao kahel korrusel ulatusliku väljapanekuga uuest Poola kunstist, millest võtab osa 26 kunstnikku, kes töötavad kõikmõeldavate väljendusvahenditega.
II korruse saalis on Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus „Korterimaja ja asum”, kus vaadeldakse Eesti suurimate linnade korter- ja ridaelamuid, paarismaju ja ühiselamuid. Soolalaos asub ühtlasi ulatuslik jooniste, projektide ja makettide raamatukogu ning peatselt on valmimas koolidele laenutamiseks ettenähtud slaidiprogrammide sari „Arhitektuuris peegelduv ajalugu”. 30 krooni eest saab laenutada arhitektuurivideosid.
Suvel saab siin näha Leedu kaasaegset kunsti ja osa võtta Rahvusvahelise Elektroonilise Kunsti Festivaliga seotud üritustest, mis toimuvad nii Helsingi Kiasma-nimelises kaasaegse kunsti muuseumis, Stockholmi värskelt taasavatud Moderna Museetis kui ka Rotermanni soolalaos.
Ahtri tänava liiklus voolab Rotermanni soolalaost kahelt poolt mööda, nii et tema ilu ei jää linnakodanikele ega ka reisisadamast linna poole matkajatele märkamata. Hoone ümber on hetkel veel oma jagu tühermaad, kuid ega see kuum sadama piirkond arendamata jää. Teisel pool teed, Ahtri tänava ja Mere puiestee nurgast ulatubki Viru Keskuse poole terve taas lihvitav Rotermanni kvartal. Hetkel tekitavad kõmu tema tööstuslikesse paekivihoonetesse kodu leidnud ööklubi Bon-Bon, kõrts Scotland Yard ja shikk restoran Ö.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Daniel Schaer18 Feb 2004 05:08
Tere Riina,
Infoks see kirik on Püha Siimioni ja Prophet Hanna Koguduse kirik. Tal on pikk ajalugu ja sellest võid lugeda siin
http://www.orthodoxa.org/aideE... SimeonEE.htm Mu kolleeg on koguduse liige.
riina18 Feb 2004 01:58
Hetkel on ta veel sellest kaugel aga kuna vastav hoonestik on olemas, mis meeleolu loob, peaks see põhimõtteliselt võimalik olema. Võrdluse tahaks tegijatele eeskujuks anda, tõepoolest! Ja kui temasse ei lasta mingit rõvedat vilkuvat kasiinot vaid hoitakse stiili, siis on mida oodata.
Mida enam sadama poole minna on mõned hooned (kõik mingid end. tööstused ja laod) nüüd tühjad ja väga halvas seisus ning paljudele on inetuid nõukogude lisandeid külge poogitud. Usun, et need pühitakse minema, neil ei ole vist ka muinsusväärtust ning siis jääb vaid loota, et mis kerkib on kaunis ja et seal jätkuks ruumi kultuurikski -- oleks nagu Rotermanni uuem külg. Teisel pool teed on juba püsti kaubanduskeskus Norde Centrum. Tegelikult küllalt kenake teine aga toredam veel on, et tema ja Soolalao vahele on jäänud püsti üks kaunis väike puust õigeusu kirik. Ilusti korda tehtud -- kahjuks aint ei tea peast milline on nimi, kes koguduseks ja kui vana. Aga vana.
Anonymous17 Feb 2004 15:01
Kas see on siis nagu Queen West Village või Distillery District Torontos?
Loe kõiki kommentaare (3)