16 aprilli 2014 Tallinnas Lossi platsil Foto Urmas Saard
Artikkel originaalis: http://www.kylauudis.ee/2015/0...
Tunnetades oma vastutust Eesti riigi ja rahva tuleviku ees ning juhindudes soovist kaasa aidata rahule ja stabiilsusele Euroopas, pöördub osa Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emasid ja isasid Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole järgnevas.
Kõik me pole poliitikud, aga oleme juba paarkümmend aastat ärevusega jälginud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimisi, mille tulemusena jõuti 16. aprillil 2014 Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusel esimese lugemise lõpetamiseni. Oleme seisukohal, et isegi väga kasulikke lepinguid ei sobi praegu Venemaa Föderatsiooniga sõlmida, kuna partner pole usaldusväärne lepinguosaline, rikkudes rahvusvahelist õigust ja seni kehtinud kokkuleppeid Ukraina Vabariigiga ning agressiooni tulemusena liitnud oma riigiga Krimmi poolsaare. Ei saa sõlmida piirilepingut üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni langenud sõdiva riigiga.
Ka oleme seisukohal, et suur osa meie ühiskonnast pole nende piirilepingutega rahul. Vabariigi valitsus ja Riigikogu peavad rahvale rohkem selgitama, miks loobutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Tartu rahulepingus fikseeritud riigipiirist ja tunnistatakse õigustühist stalinlikku piirinihutust aastatest 1944-1945. Euroopa Liidu ja NATO liikmena ei soovi me sattuda ajalooraamatu sellele leheküljele, kus meid mainitakse esimese riigina maailmas, kes annab põhjendamatult osa oma ja sugulashõimude loodusvaraderikast igipõlist asuala välisriigile. See on hoop setu rahvakillule ja vastuolus Eesti Vabariigi jagamatust ning territoriaalset terviklikkust kaitsva põhiseaduse ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.
Eelnevat arvestades, teeme ettepaneku peatada Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel koostatud piirilepingute ratifitseerimine.
Nüüd on 120 allakirjutanut ühinenud rühma Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emade ja isade tehtud avaldusega ja tegid käesoleva aasta jüripäeval uue pöördumise Eesti üldsusele ning riigikogule.
Aldo Kals Lossi platsil Tallinnas Foto Urmas Saard
Aldo Kals Lossi platsil Tallinnas. Foto: Urmas Saard
Allakirjutanud on Erakond Eestimaa Rohelised, Julius Kuperjanovi Selts, Viljar Aniko, Valentina Djomina, Ain Ehari, Jaan Einasto, Rein Einasto, Kalev Essenson, Andrus Helenurm, Mart Helme, Martin Helme, Miina Hint, Rein Ilves, Elmar Joosep, Aadu Jõgiaas, Rein Järvelill, Merle Jääger, Kaido Kaha, Holger Kaljulaid, Jaanus Karilaid, Jana Karilaid, Merle Karusoo, Jüri Kask (Tori), Uno Kaskpeit, Kauksi Ülle, Ülo Kestlane, Emmanuel Kirss, Harri Kivilo, Rein Koch, Maie Koldits, Rein Kooser, Viivika Kooser, Margit-Mariann Koppel, Heiki Korts-Pärn, Margo Kreos, Märt Kunnus, Tõnu Kuus, Klavdia Laamann, Aleksander Laane, Lauri Laasik, Ando Leps, Pille Lill, Vello Lillemets, Madis Linnamägi, Ervin Lokko, Merlin Lõiv, Anti Lääts, Jaak Madison, Mati Mandel, Ants-Johannes Martin, Tairi Martin, Margit Mehilane, Linda Metsjärv, Marco Miil, Andres Murde, Peeter Nikitin, Rein Nikitin, Mart Niklus, Tõnu Ots, Jaanus Paal, Toivo Palm, Erwin-Mihkel Pari, Ede Peebo, Helmut Piirimäe, Aivar Piirisild, Marje Piiroja, Nikolai Põdramägi, Raivo Põldaru, Ain Põldvere, Anne Põldvere, Henn Põlluaas, Tiina Pärnpuu, Ain Raal, Viljar Raidam, Nele Rajasaar, Priit Rajasaar, Heiki Rammul, Ahto Raudoja, Harry Raudvere, Anto Raukas, Lembit Reimal, Helle Reimand, Silver Reivart, Märt Riimer, Evar Riitsaar, Andro Roos, Mati Rosenstein, Vahur Saarniits, Osvald Sasko, Arno Sild, Liidia Sillaots, Jaan Sotnik, Olev Sõro, Olev Teder, Fredi Tomps, Arvo Tomson, Iti Toom, Eda Toomeos, Jüri Toomepuu, Evelin Turvas, Mart Uibokand, Jaak Uibu, Arvi Uiga, Jüri Vaidla, Arvo Valton, Ilmar Vananurm, Rein Vanja, Silvia Vao, Vaike Vares, Ove Varik, Toomas Varrak, Vaidu Vidil, Maie Viitso, Tiit-Rein Viitso, Mart Vinnal, Verner Vislap, Ülo Vooglaid, Arvo Vällo, Eino Väärtnõu, Mati Väärtnõu.
