Arnold Rüütlit soovib presidendiametis jätkamas näha 30 protsenti Eesti elanikke, millega ta edestab veenvalt kõiki teisi kandidaate, selgus Turu-uuringute AS-i värskest üle-eestilisest 945 inimese küsitlusest.
Rüütlile järgnesid Toomas Hendrik Ilves 12-protsendilise ja Edgar Savisaar 11-protsendilise toetusega. Neljas oli Lennart Meri, keda toetas kuus protsenti vastajaid, ning viies-kuues Siim Kallas ja Toomas Savi võrdselt neljaprotsendilise toetusega.
Tunne Kelam kogus kolme protsendi vastajate toetuse. Ene Ergmad, Siiri Oviiri, Eri Klasi, Jaak Jõerüüti, Peeter Tulvistet ja Peeter Kreitzbergi soovis presidendina näha kaks protsenti vastajaid.
Ühe protsendi toetust leidsid Andres Tarand, Neeme Järvi, Rein Taagepera, Mart Siimann, Marju Lauristin, Vilja Savisaar ja Kaido Kama.
Ilves parempoolsete lemmik
Rüütel oli populaarseim kandidaat nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. Kui eestlastest toetas Rüütlit 31 protsenti, siis mitte-eestlastest 28 protsenti. Varasemates küsitlustes mitte-eestlaste eelistatuim presidendikandidaat olnud Edgar Savisaar jäi nüüd napilt Rüütlile alla, kogudes 27 protsendi mitte-eestlaste toetuse, kuid eestlastest soovis Savisaart presidendiametis näha vaid neli protsenti vastanuid.
Eestlaste seas oli populaarsuselt teine presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves, kellele järgnesid Lennart Meri, Toomas Savi ja Tunne Kelam.
Arnold Rüütel oli kõige populaarsem presidendikandidaat Rahvaliidu (53%), Keskerakonna (36%) ja Reformierakonna (18%) valijate seas, Isamaaliidu valijate seas oli tema toetus võrdne Toomas Hendrik Ilvese omaga (mõlemal 20%).
Sotsiaaldemokraatide (25%) ja Res Publica (22%) valijad soovisid tulevase presidendina enim näha Toomas Hendrik Ilvest.
Kui vastajad pidid end määratlema maailmavaatelisel teljel vasak-tsenter-parem, toetasid end vasakpoolsena määratlenud pigem Rüütlit-Savisaart ning tsentristid ja parempoolsed pigem Ilvest-Merit.
Rüütel oli küll kõigi eagruppide populaarseim kandidaat, kuid tema toetus suurenes vastaja vanuse lisandumisega. Rohkem oli Rüütlil toetajaid alg- ja põhiharidusega ning madalama sissetulekuga vastajate seas. Konkurentidega võrreldes oli Rüütlil selgelt rohkem toetajaid maainimeste, pensionäride ja oskustööliste hulgas.
Ilvesel oli rohkem toetajaid nooremate ja keskealiste vastajate seas. Populaarseim presidendikandidaat oli Ilves kõrgharidusega ning iga pereliikme kohta rohkem kui 6000 krooni teenivate vastajate seas. Rohkem toetajaid oli Ilvesel maakonnakeskustes elavate inimeste ning keskastme spetsialistide, ametnike ja ettevõtjate seas.
Savisaart toetasid pigem vanemad, keskharidusega ning keskmise sissetulekuga vastajad, kes elavad enamasti Tallinnas või Ida-Virumaal. Rohkem oli Savisaarel toetajaid tavaliste tööliste seas. Maapiirkondades oli Savisaarel võrreldes Rüütli ja Ilvesega oluliselt vähem toetajaid.
Ilvese toetajad erinesid Rüütli ja Savisaare toetajatest veel sellegi poolest, et nende seas oli rohkem poliitikast huvituvaid inimesi, samas kui Rüütli-Savisaare toetajate seas oli rohkem passiivseid kodanikke.
Kui võrrelda meeste ja naiste eelistusi, siis kaldusid mehed rohkem toetama Rüütlit, Merit, Kallast ja Savi. Naiste seas leidsid mõnevõrra rohkem toetust Ilves, Savisaar, Kelam ja Oviir.