President Arnold Rüütel kutsub Vene riigipead Vladimir Putinit ja sealset välisministeeriumi loobuma eitavast suhtumisest Eestiga sõlmitud piirilepetesse, mille ratifitseerimise peatas Moskva Eesti-poolse Tartu rahu viite tõttu.
Kuidas kommenteerite Vene presidendi Vladimir Putini pühapäevaseid sõnu, et piirilepingute Eesti-poolses ratifitseerimisseaduses sisalduv viide Tartu rahulepingule tähendab territoriaalseid nõudmisi Venemaale?
Riigikogu vastu võetud ratifitseerimisseadus on eeskätt riigisisene dokument, mis ei muuda kuidagi piirilepingute teksti. Eesti riigi erinevad esindajad on korduvalt kinnitanud, et mingeid territoriaalseid nõudmisi Eestil Venemaale ei ole.
Seepärast saan ainult soovitada Vene välisministeeriumil Eesti seadusest tehtud tõlge ja selle põhjal sõnastatud seisukohad uuesti üle vaadata.
Venemaa president vajab sellel teemal kindlasti adekvaatsemat informeeritust.
Usun, et Eesti ja meie partnerriikide diplomaadid saavad vajadusel oma Venemaa kolleege selle juures aidata. Jaanuaris, kui president Putiniga silmast silma kohtusime, rääkisime küll ka piirileppest, kuid siis oli see teema mõistagi hoopis teistsuguse asetusega.
Miks teie arvates on Venemaa valitsus ja parlament pannud piirilepingud sedavõrd terava vastuseisu alla?
Arvatavasti on siin tegu olulisel määral seisukohtade inertsiga. Piirileppe teema on aastaid Venemaa poolt lahtisena püsinud ja sellega seonduv retoorika on jõudnud ilmselt tsementeeruda. Kindlasti oleks ka Venemaa enda huvides nüüd, kui välisministrid on lepped [18. mail] alla kirjutanud, seniseid seisukohti tõsiselt revideerida.
Millisena näete piirilepingute-kriisi lahendust ja kas peate võimalikuks uute Eesti-Vene piiriläbirääkimiste alustamist?
Eesti riigi seisukoht on, et pikkade läbirääkimiste tulemusel valminud lepped tuleks ratifitseerida praegusel kujul. See oleks ka Venemaa jaoks parim võimalus kaua aega lahtisena püsinud probleemide lahendamiseks.
Millist reaktsiooni sellele tülile loodate Eesti partneritelt euroliidus ja NATOs? Euroliidu välispoliitika juhi Javier Solana sekretariaadis näiteks on sõnastatud hoiak, mis kiidab Tallinna piirilepingute kiire ratifitseerimise eest ja ütleb, et Venemaal pole põhjust neid lepinguid kõrvale lükata.
Eesti partnerriigid Euroopa Liidus ja NATOs on tõesti üsna ühesugusel positsioonil – kahe riigi välisministri alla kirjutatud piirilepe väärib ratifitseerimist ka Venemaa parlamendi poolt.
Sellisel seisukohal olid ka Saksa ja Poola president oma Eesti-visiidil.
Muidugi on Eestil hea meel, et partnerid ja Euroopa Liidu institutsioonid meid mõistavad ja toetavad. Kuid ega teistmoodi saakski, sest tegu on ju ka euroliidu ja NATO idapiiriga.